Ärkasime hommikul kl. 6, sest esimene auto hotellist pidi Petrasse minema kl. 7. Tegelikult olime ilmselt esimesed ärkajad, sest alla jõudes polnud söögisaalis veel kedagi ja hommikusöögist polnud haisugi. Varsti siiski tuli üks unine onu, kes hakkas meile mune keetma. Hommikusöök oli ausalt öeldes väga närune 3JD eest. Veel 3JD eest pakiti kummalegi kaasa lunchbox, mis sisaldas kaht võileiba, muna, tomatit, kurki ja väikest vett.
Petra pileti hind on müstiline ja tõuseb iga aastaga. Praegu on ühe päeva pilet täiskasvanule 33 JD (550 krooni), kahe päeva oma 38JD. Kui tulla Jordaaniasse ainult day-tripina Iisraelist, maksab päevapilet 60JD (930 krooni)! Jordaania kodanik saab Petrasse 10JD eest ja ainult kuningas Abdullah saab päris tasuta.
Muidugi, Petra on seda igatahes väärt. Tegemist on rohkem kui 2000 aastat vana nabatealaste poolt liivakivikaljudesse raiutud linnaga. Nabatealaste riik õitses siin arvatavalt 1. sajandist e. Kr., asudes olulisel kaubateel Damaskuse ja Meka vahel. Hiljem sattus ta Rooma riigi koosseisu ning osa ehitisi ongi siin ehitatud roomlaste ajal. 363. aastal hävis suur osa linnast maavärina tõttu ning järk-järgult jäeti linn maha. 7. sajandi keskpaigaks elas siin vaid kohalik väga vaene Bduli beduiinihõim, kes telkide asemel kasutas elupaigana Petra koopaid ja hauakambreid.
1968. aastal rajati ameeriklaste eestvõttel Petra Rahvuspark. Bduli beduiine üritati järgneva 20 aasta jooksul mujale asustada. Selleks ehitati neile täiesti uus küla ja lubati töötada rahvuspargis turiste hobuste ja kaamelitega sõidutades ning suveniire müües. Bduli hõim on endiselt väga vaene, linnas võib näha nende väikesi lapsi postkaarte müümas. tegelikku kasu turismi arengust lõikab hoopis teine, rohkem haritud Liyanthneh' hõim Wadi Musa linnast.
Petrat kirjeldatakse kui roosat linna ja isegi kui roosipunast linna, tingituna liivakivikaljude punakast toonist. Hoonete fassaadid ongi kaljudest välja raiutud, linnas on palju nabatealaste hauakambreid, mitmed templid, amfiteater ning Rooma ajal ehitatud kirikud ja sammastega tänav. Linna sisenetakse läbi 1 km pikkuse loodusliku kaljulõhe, mille mõlemal seinal kulgevad veekanalid, mida mööda kunagi vesi linna voolas.
Lõhe lõpus avaneb vaade Petra kõige võimsamale fassaadile, mida kujutavad ka enamik Petrat tutvustavad suveniirid – Al Khazna'le ehk aardekambrile. Järgnevad Fassaadide tänav ehk rida nabatealaste hauakambreid, mille vastas asub Rooma teater. Veidi enne teatrit vasakule pöörates viivad trepid mäe otsa, kus asub muistne ohverdamisaltar, kust avaneb muljetvaldav vaade linnale ja ümbritsevatele mägedele. Üles ronimine võtab tubli pool tundi, aga üles minekuks võib kopsaka summa eest võtta ka eesli, kes hämmastava kergusega treppe mööda kulgeb. Kõige tõsisem ettevõtmine on aga ronimine kloostri (the Monastery) juurde, milleni jõudmiseks tuleb kuuma keskpäevapäikese käes ülesmäge vantsida oma 2–2,5 tundi, kuid pingutus saab tasutud, kui mäekülje tagant ilmub nähtavale sinna raiutud hästi säilinud fassaad, mis on nii suur, et tundub optilise illusioonina.
Meil kulus Petra peamiste vaatamisväärsuste nägemiseks 6 tundi ja selle ajaga kõndisime hinnanguliselt 11–12 km. Kuid Petras võiks vabalt veeta ka mitu päeva.
No comments:
Post a Comment