23. aprill, Valle Sagrada (Pisac--Urubamba--Moray--Salinas--Ollantaytambo)

Valle Sagrada e. Püha Org on Urubamba jõe org, mis alga Cuzcost 15 km p6hja pool. Peamisteks huvipunktideks on siin Pisaci ja Ollataytambo inka kindlused, aga ka väikesed Andide külad ja inka turud. Leppisime oma Cuzco hostali peremehe Yuriga (jah, on vene nimi, aga vene keeles oskab öelda ainult na zdorovje) kokku, et tuleme paari päeva pärast tagasi ja jätame enamiku asju tema juurde (sest Macchu Pichule minevasse rongi ei tohi võtta rohkem, kui väikse seljakoti max 5 kg). Jalutasime Cuzcos Avenida Tullumayole, kust ka kohe väljus minibuss Pisaci. Sõit kestis umbes tund aega. Pisaci tullakse peamiselt kahel põhjusel -- siin asuvad kõrgel mägedes inka tsitadell ja Pisaci keskväljakul asub suur inka turg. Inka kindlusesse viib jalgrada, mis tähendab 4 km üles mäkke ronimist. Me kauplesime endale igatahes taksojuhi (maanteed mööda on sinna koguni 7,5km), 25 soli eest. Poolel teel teatas ta, et allatulek maksab teist sama palju.
Otsustasime, et seda me talle ei kingi ja vähemalt alla tuleme jalgsi, mis, nagu hiljem selgus, ei olegi midagi ülemäära rasket, pigem selline paras jalutuskäik. Pisaci tsitadelli ümbritsevad terrassid, kus inkad kasvatasid mitmesuguseid vilju. Mäe otsas asuvad templite, tseremoniaalsete saunade ja mitmesuguste sõjaliste kaitserajatiste varemed. Vastasolevas kaljus olevad augud peaks olema hauakambrite sissepääsud. Pisacisse pääseb ainult boleto turisticoga, mis maksab terve varanduse (130 soli e. 48 USD), kehtib 10 p2eva ja sellega saab käia 16 kohas. Meil niipalju plaanis polnud ja ostsime boleto partial-i, mis maksab 70 soli ja kehtib 2 päeva. Edasi sõitsime bussiga Urubambasse. See buss oli küll paksult kohalikke täis, pidime päris tükk aega seisma. Urubambas iseenesest midagi teha pole, aga siia lähedale jäävad kaks huvitavat kohta: Salineras ja Moray. Nad asuvad ca 10 km kaugusel Urubambast ja bussidega sinna pääsemine oleks keeruline, seega pidime jälle ette võtma kassi-hiiremängu taksojuhtidega. LP on mul vana, 2007. a. oma, ja selles maksab edasi-tagasi sõit nimetatud kohtadesse 16 USD (e. ca 45 soli). Esimene hind, mida taksojuhid küsisid, oli 80 soli. Tasapisi bussijaama värava poole liikudes langes hind 60 solini. Kui väravast juba välja olime saanud, pakkus üks, seni vaikselt seisnud taksojuht (turusolkija ilmselt!) hinnaks 50 soli. Arvasime, et see on juba üsna ok ja läksimegi. Mis päriselt see hind võiks olla, ei tea, aga siin, Valle Sagradas, olevatki hinnad suhteliset krõbedamad, kui mujal Peruus. Salineras on väga põnev vaatepilt -- mööda mäekülge paiknevad terrassidena väikesed kandilised "basseinid", millesse vee aurudes jääb sool. Nii et need on huvitavalt valged. Vesi, mis mägedest siia juhitakse, on täiesti soe ja väga soolane. Soola olevat siin kogutud juba inkade aegadel, tänapäeval korjatakse siit peamiselt vannisoola ja loomade lakusoola. Moray asub veel paar km kaugemal ja kujutab endast inkadeaegset amfiteatrit meenutavat ymarat terrasside systeemi. Arvatakse, et inkad kasutasid seda hiiglaslikku kaussi justkui laborina, katsetades erinevate teraviljade jaoks sobilikke tingimusi. Urubambasse tagasi jõudes saime kohe Ollataytambosse viiva colectivo peale. Colectivod on põhimõtteliselt mikrobussid, millistesse Eestis mahub nii 8-10 inimest. Meie lugesime kokku 18 täiskasvanut, 4 last pluss bussijuht. Häid peruulasi mahub ühte colectivosse palju! Nii jõudsimegi õhtupimeduses (tegelikult kl. 18.30, aga pimedaks läheb mägedes kl. 18) Ollantaytambosse. Ollantaytambos asub Püha Oru teine suur inka tsitadell ja ta on ka muidu imearmas külake keset Ande (2000 inimest).