Tänasime jumalat, et olime Limasse tagasisõiduks ostnud lennuki- ja mitte bussipiletid, sest levisid kuuldused, et tänu tugeatele vihmadele on maantee Limasse läbimatu ja bussid pöörduvad poolelt teelt tagasi. Meie vedajaks oli Starperu, kes ei nööri võõramaalastelt hingehinda, nagu seda teevad paljud teised Peruu lennufirmad. Kell 10 olime juba Limas ja eheduse mõttes (ja 30-kordse hinnavahe mõttes ka muidugi) sõitsime takso asemel kesklinna colectivoga. Need on odavad mikrobussid, ainuke häda, et neil pole mingeid kindlaid liine ega kellaaegu, iga mees sõidab oma colectivoga sellist ringi, nagu tahab. Aga suud on meil peas ja niipalju españoli hablame ka.
Hotell (España) on meil päris sürr -- vana koloniaalhoone, kõrgete lagedega ja ülisuurte ustega. Nii fuajees kui tubades on lühtrid, skulptuurid ja maalid, osade korruste vahel läheb üles keerdtrepp. Meie toas on lisaks teistele maalidele oma 2x3m suurune lopsakas kuldses raamis 6limaal Madonnast lapsega.
Jalutasime Lima kesklinnas, käisime Dominikaanlaste kloostris, uudistasime ringi Mirafloreses, mis on Lima peenem ja kallim linnaosa, kus on palju hotelle, restorane ja ööklubisid.
Õhtul proovisime merekarpe parmesaniga, krabis6rgu ja ikka jälle
chevichet-t, mis on täitsa väärt kodus järeletegemist.
No comments:
Post a Comment