Saturday, August 16, 2014

16. august, Cortez -- Mesa Verde -- Monument Valley -- Page


Cortez on väike linnake Colorado edelanurgas, millest Mesa Verde NP, mida me järgmiseks külastada plaanisime, jääb ainult 9 miili kaugusele. Mesa Verde (ehk roheline laud, hisp.), on väga isoleeritud paik kõrgel mäe otsas, mida aegu tagasi asustasid pueblo indiaanlaste esiisad. Esimesed neist olevat sinnakanti kolinud umes aastal 550 AD, mil nende elusasemeks olid väga primitiivsed nn. pithouse'id, mis kujutavad endast pooleldi maa all asuvat neljakandilist saviga kaetud onni, mille katusel olevat ava kasutati nii sissepääsuna kui ka suitsu välja ajamiseks. Pueblo indiaanlased ei olnud rändrahvas, vaid pigem viljakasvatajad ja kütid, kasutades orgusid ja platoosid maisi ja ubade kasvatamiseks. Umbes 1170 aastal kolisid nad loõpuni kindlakstegemata põhjustel (võib-olla oli selleks vajaduse ennast kellegi eest kaitsta) mäenõlvadelt veelgi kõrgemale ja ehitasid omale pääsupesade moodi majakesed kanjoniservade alla. Ühes sellises külakeses võis olla kuni 130 tuba ja seal olevat korraga elanud 60-90 inimest. Selliseid külakesi oli paari km ulatuses kanjoniserval mitmeid. Nad pidid ka päris head ronijad olema, et üldse sinna pääseda. Allvoolav oja, rohkelt rohelust ja kõrge kanjon tekitasid meeldiva energiaga koha, kus kindlasti oli väga mõnus elada. Pueblo indiaanlaste kultuuri peetakse uühes arenenumaks Põhja-Ameerikas. Muuseumis saab näha nende keraamikat, kangaid, ehteid ja riideid. Metalli nad ei tundnud, seega olid kõik tööriistad valmistatud kivist ja puidust. Mesa Verdest sõitsime edasi Utah ja Arizona piiril asuva Monument Valley suunas, kuhu oli 3 tunni tee läbi inimtuühja kõrbe. Tegemist on navajode reservaadiga, kus väljaspool väikesi linnu on inimasustus väga hõre ja elamised üsna primitiivsed, kohati elatakse vanades navajodele iseloomulikes ümarates savimajades, kohati ameerika äärelinnades rohkesti leiduvates treileri moodi majakestes. Monument Valley on kõigile kindlasti tuttav maastik, seda seal on filmitud stseene väga paljudes Hollywoodi filmides. Kivijurakate vahel on 17 kilomeetrine liivatee, kus nelivedu oleks kindlasti abiks olnud, aga õnneks oli Lincolni mootoril ka piisavalt jõudu, et sealt läbi ronida. Päikeseloojangul muutuvad värvid liivakivikaljudel eriti intensiivseteks, mis laseb isegi lihtsama fotoaparaadiga imesid teha.

No comments:

Post a Comment