2rkasime hommikul varakult, tegime hotelli restoranis kiire hommikus66gi (munapuder singiga, cafe con leche ja jugo de naranja+ kohustuslikud tortillad -- 120 peesot koos tipiga), v6tsime peat2navalt takso ja s6itsime bussijaama. Seal lunastasime piletid San Cristobali -- 22 peesot n2gu. Maad on sinna 80km ja 1. klassi buss s6idab veidi yle tunni. San Cristobali j6udes t6desime taas, et turist olla on Mehhikos v2ga lihtne. K6ik tuuakse sulle k2tte ja tegelikult on hinnad Euroopaga v6rreldes ikka v2ga odavad. Vaevalt olime bussist maha saanud, kui juurde kargas yks kutt, kes kutsus meid 66bima oma uude hostelisse, album fotodega kohast oli k2es ja puha. Piltide j2rgi tundus kena koht ja kuna me nagunii oleksime pidanud hakkama hotelli otsima, siis olime lahkesti n6us tema teenuseid tarbima. Asja juurde k2is ka "free taxi". Hosteli nimi on "Hostel Planet" ja asub ta San Cristobali Centro Historica's, Cintalapa 6, katedraalini on sealt rahulikul k6nnil umbes 10 minutit, Templo de Santo Domingoni 5 minutit. Kahese toa eest koos vannitoaga kysiti 280 peesot (!), kusjuures selle sees oli ka hommikus66k (k6ik meie senised hotellid olid olnud ilma hommikus66gita) ja tasuta internet! Tundus uskumatu, et see v6iks yldse mingi normaalne koht olla. Aga Mehhikos on asjad tihti veelgi paremad, kui nad esialgu paistavad. Koht oli imearmas, punase-kollasekarva seintega toad, 6dusad kohad istumiseks, palju lilli, pisike aiasopp laudade-toolidega (seal serveeritakse ka hommikus66k), katuseterrass v6rkkiikedega. Soovitan k6igile, kes otsivad San Cristobalile iseloomuliku boheemlasliku atmosf22riga 66maja. Pealegi -- koha omanikeks olid 2 venda, kes olid p2rit l2hedalasuvast Zinacantani kylast, seega puhastverd tzotzilid ja yks vendadest r22kis ka p2ris korralikku inglise keelt.
Peale sissekolimist otsustasime teha v2ikese tiiru linna peal. San Cristobal de Las Casas on imekaunis linnake m2gedes, 2160m merepinnast, elanikke on siin 142 000. Linna rajas hispaanlane Diego de Mazariegos 1528. aastal. 1545.a. saabusid siia dominikaani mungad, kelle peamiseks baasiks see linn siinkandis sai. Linn ongi nimetatud Dominikaani piiskopi Bartolome´de Las Casas'e j2rgi, kes oli koloniaalajal yks olulisemaid p6lisrahva 6iguste eest seisjaid.
Pole kahtlust -- see on senin2htud linnadest Mehhikos v6rratult ilusaim -- kitsad yhesuunalise liiklusega munakivit2navad, kesklinnas valdavalt peenelt restaureeritud koloniaalarhitektuur, rohkelt v2ikesi majutuskohti, restorane ja kohvikuid. V2hemalt pooled linna elanikest tunduvad olevat indiaani p2ritolu (neid nimetatakse indigenas v6i indios, kuigi tegelikult pole neil ju Indiaga mingit pistmist, peale Kolumbuse rumaluse, nagu me teame) tzotzilid ja tzeltalid, kes r22givad oma keeli ja riietuvad oma kommete kohaselt. Naised kannavad enamasti pakse, musti, karvasest villasest riidest seelikuid (meestel on samast materjalist mustad v6i valged peaauguga yrbid), mida hoiab yleval lai v66. Seljas on neil linane v6i siidist tikitud pluus ning 6lgadel paljudel rohke tikandiga kangelt istuv r2tik, enamasti sinistes toonides. Seljal v6i k6hul on neil kandelina , kus istub titt, kes saab sealsamas kohe ka tissi suhu, kui k6ht tyhjaks l2heb, v6i kantakse linas asju, mida myyakse. Enamik indiaani naisi ja lapsi nimelt k6nnivad m66da kesklinna ja myyvad ehteid, v66sid, m2nguasju, k2epaelu, tikitud kotte ja riideid v6i kangaid. Sageli ei ole need lapsed, kes niimoodi hommikust 6htuni t66d rabavad, vanemad kui 4-5 aastat. N2gime ka yhte 7-8-aastast poisikest, kes t66tas saapapuhastajana. Jube kahju on neist, kas see siis on mingi lapsep6lv, maast madalast hakkab "p2riselu" peale.
K2isime vatamas 16. sajandist p2rinevat Templo de Santo Domingot, mis on San Cristobali kauneim kirik oma barokkstiilis fassaadiga. Kiriku k6rval on endine dominikaani klooster, kus praegu asub muuseum, kus v6ib vaadata erinevaid pyhakuid kujutavaid maale (sh. Santa Rita ;)). Templi ymbruses toimub ka linna suurim k2sit66turg. Enamus turul myyvatest indios'test on p2rit 22relinnast, mida oma vaesuse ja rohke v2givalla esinemise t6ttu nimetatakse Cinturio de Miseria (t6lkes siis umbes "viletsuse v66"). Ostsime turult m6ned kapuutsi ja k2ngurutaskuga yrbid, hinnad olenevalt suurusest 60-85 peesot. Tingida tundus piinlik, kuna myyjad olid nooremad, kui meie enda lapsed...
V6tsime v2ikese l6unas66gi hotell Casa Vieja restoranis. Rainer s6i filete a la tampiqueña, mis t2hendas 6hukest loomalihafileed serveerituna sibula, tshilli, mingite v2ikeste pirukate ja guacamole'ga (v2ga maitsev roheline pasta, mis sisaldab avokaadot, sibulat, tshillit ja tomatit, kui koju jõuan, teen kohe järele). Mina s6in pescado baldados't, mis osutus mingi valge kala fileeks. Magustoiduks v6tsin laimipirukat, mis oli 6udsemalt hea. Magusat on siin yldse laias valikus ja pagaripoed t6elised vaatamis-, nuusutamis- ja maitsmisv22rsused.
Peale s66mist otsustasime 2ra k2ia Maiade Meditsiinimuuseumis, mis asus Templo de Santo Domingo'st umbes 1 km kaugusel. Selle maa jooksul j6udsid ilusti restaureeritud majad 2ra l6ppeda ja algas t6eline slum, kus m6ned majad koosnesid lihtsalt kokkul22dud laudadest.
Muuseum ise oli v2ga vahva ja andis lyhikese, kuid konkreetse ylevaate maiade raviviisidest. Curandero'sid ehk ravitsejaid oli mitut sorti -- yhed olid palvetajad, kes l2ksid m2gedesse, et erinevate droogide uimas saada yhendust vaimude ja jumalatega, et paluda oma kogukonnale tervist ja toitu. Siis olid sellised tyybid, kes pulsi j2rgi haigusi diagnoosisid. Siis olid taimede tundjad, kes kogusid ja kasutasid ravimiseks paljusid taimi. Eraldi seltskond olid 2mmaemandad, kes lisaks synnitusabi andmisele ravisid naiste- ja lastehaigusi. Sai vaadata v2ga huvitavat videot synnitusest, kus abivahenditena kasutati n2iteks kana (sellega vehiti 2sja tytre synnitanud naise kohal, et teda ei tabaks tysistused; poisslapse puhul kasutati selleks otstarbkes kukke) ja muna (sellega keerutati yumber lapse, et ta ikka terve oleks ja haigused kylge ei hakkaks). Platsenta maeti majanurka maha, kusjuures see, kumbapidi see maeti, olenes sellest, kas j2rgmiseks lapseks sooviti poissi v6i tydrukut. Kolm kuud ei tohtinud ema teha rasket t66d ega last p2ikese k2tte viia. Poisslapse ema ei tohtinud syya avokaadot ega sibulat, sest muidu l2heb poisil noku paiste.
Saime veel teada, et kaktusemahlaga saab ravida suhkruhaigust, maomyrgiga reumat ja hibiskusega l2kak6ha. K6hulahtisus oli vist sage probleem, sest selle jaoks oli palju erinevaid ravimtaimi. Ka kyynalde p6letamine aitab paljude haiguste vastu, iga haiguse jaoks oli t2pselt teada, mis v2rvi ja mitu neid peab p6letama.
Aias oli v2ike "herbaarium", kus kasvavate taimede juures kenasti kirjas, millega tegu ja mida sellega ravida saab.
Meeldivaks yllatuseks oli fakt, et muuseumi toetavad mitmed ravimigigandid, n2iteks Roche, Bayer ja Sanofi-Aventis.
Nii j6udis k2tte 6htu ja suundusime kesklinna, kus kl 19 algas Prozesion del Silencio, ehk vaikne rongk2ik, kus Jeesust, Neitsi Maarjat ja veel mitmeid pyhakuid kanti yksikute trummil66kide ja k6ristide helide saatel mitu tundi m66da linna t2htsamaid t2navaid.
Samal ajal toimus keskv2ljakul turg, mille tagumise osa moodustas t6eline vaba6hukohvikute paraad. V6tsime meiegi m6ned taco'd -- need olid imemaitsvad! Rainer aga arvas, et supi peaks ka ikka s66ma ja seet6ttu tellisime yhes peenemas restoranis endale Mehhiko juurviljasupid (mina oleksin kyll tahtnud k6rvitsa6iesuppi, aga see oli kahjuks otsa saanud). Aga juurviljasupp oli ka hea ja mis peamine -- sisaldas midagi, millest olime viimasel n2dalal juba k6vasti puudust tundnud -- KARTULIT! Aus6na, musta leiva j2rele polegi veel isu tekkinud, aga vot keedukartuli eest annaks kyll juba pool kuningriiki!
Peale sissekolimist otsustasime teha v2ikese tiiru linna peal. San Cristobal de Las Casas on imekaunis linnake m2gedes, 2160m merepinnast, elanikke on siin 142 000. Linna rajas hispaanlane Diego de Mazariegos 1528. aastal. 1545.a. saabusid siia dominikaani mungad, kelle peamiseks baasiks see linn siinkandis sai. Linn ongi nimetatud Dominikaani piiskopi Bartolome´de Las Casas'e j2rgi, kes oli koloniaalajal yks olulisemaid p6lisrahva 6iguste eest seisjaid.
Pole kahtlust -- see on senin2htud linnadest Mehhikos v6rratult ilusaim -- kitsad yhesuunalise liiklusega munakivit2navad, kesklinnas valdavalt peenelt restaureeritud koloniaalarhitektuur, rohkelt v2ikesi majutuskohti, restorane ja kohvikuid. V2hemalt pooled linna elanikest tunduvad olevat indiaani p2ritolu (neid nimetatakse indigenas v6i indios, kuigi tegelikult pole neil ju Indiaga mingit pistmist, peale Kolumbuse rumaluse, nagu me teame) tzotzilid ja tzeltalid, kes r22givad oma keeli ja riietuvad oma kommete kohaselt. Naised kannavad enamasti pakse, musti, karvasest villasest riidest seelikuid (meestel on samast materjalist mustad v6i valged peaauguga yrbid), mida hoiab yleval lai v66. Seljas on neil linane v6i siidist tikitud pluus ning 6lgadel paljudel rohke tikandiga kangelt istuv r2tik, enamasti sinistes toonides. Seljal v6i k6hul on neil kandelina , kus istub titt, kes saab sealsamas kohe ka tissi suhu, kui k6ht tyhjaks l2heb, v6i kantakse linas asju, mida myyakse. Enamik indiaani naisi ja lapsi nimelt k6nnivad m66da kesklinna ja myyvad ehteid, v66sid, m2nguasju, k2epaelu, tikitud kotte ja riideid v6i kangaid. Sageli ei ole need lapsed, kes niimoodi hommikust 6htuni t66d rabavad, vanemad kui 4-5 aastat. N2gime ka yhte 7-8-aastast poisikest, kes t66tas saapapuhastajana. Jube kahju on neist, kas see siis on mingi lapsep6lv, maast madalast hakkab "p2riselu" peale.
K2isime vatamas 16. sajandist p2rinevat Templo de Santo Domingot, mis on San Cristobali kauneim kirik oma barokkstiilis fassaadiga. Kiriku k6rval on endine dominikaani klooster, kus praegu asub muuseum, kus v6ib vaadata erinevaid pyhakuid kujutavaid maale (sh. Santa Rita ;)). Templi ymbruses toimub ka linna suurim k2sit66turg. Enamus turul myyvatest indios'test on p2rit 22relinnast, mida oma vaesuse ja rohke v2givalla esinemise t6ttu nimetatakse Cinturio de Miseria (t6lkes siis umbes "viletsuse v66"). Ostsime turult m6ned kapuutsi ja k2ngurutaskuga yrbid, hinnad olenevalt suurusest 60-85 peesot. Tingida tundus piinlik, kuna myyjad olid nooremad, kui meie enda lapsed...
V6tsime v2ikese l6unas66gi hotell Casa Vieja restoranis. Rainer s6i filete a la tampiqueña, mis t2hendas 6hukest loomalihafileed serveerituna sibula, tshilli, mingite v2ikeste pirukate ja guacamole'ga (v2ga maitsev roheline pasta, mis sisaldab avokaadot, sibulat, tshillit ja tomatit, kui koju jõuan, teen kohe järele). Mina s6in pescado baldados't, mis osutus mingi valge kala fileeks. Magustoiduks v6tsin laimipirukat, mis oli 6udsemalt hea. Magusat on siin yldse laias valikus ja pagaripoed t6elised vaatamis-, nuusutamis- ja maitsmisv22rsused.
Peale s66mist otsustasime 2ra k2ia Maiade Meditsiinimuuseumis, mis asus Templo de Santo Domingo'st umbes 1 km kaugusel. Selle maa jooksul j6udsid ilusti restaureeritud majad 2ra l6ppeda ja algas t6eline slum, kus m6ned majad koosnesid lihtsalt kokkul22dud laudadest.
Muuseum ise oli v2ga vahva ja andis lyhikese, kuid konkreetse ylevaate maiade raviviisidest. Curandero'sid ehk ravitsejaid oli mitut sorti -- yhed olid palvetajad, kes l2ksid m2gedesse, et erinevate droogide uimas saada yhendust vaimude ja jumalatega, et paluda oma kogukonnale tervist ja toitu. Siis olid sellised tyybid, kes pulsi j2rgi haigusi diagnoosisid. Siis olid taimede tundjad, kes kogusid ja kasutasid ravimiseks paljusid taimi. Eraldi seltskond olid 2mmaemandad, kes lisaks synnitusabi andmisele ravisid naiste- ja lastehaigusi. Sai vaadata v2ga huvitavat videot synnitusest, kus abivahenditena kasutati n2iteks kana (sellega vehiti 2sja tytre synnitanud naise kohal, et teda ei tabaks tysistused; poisslapse puhul kasutati selleks otstarbkes kukke) ja muna (sellega keerutati yumber lapse, et ta ikka terve oleks ja haigused kylge ei hakkaks). Platsenta maeti majanurka maha, kusjuures see, kumbapidi see maeti, olenes sellest, kas j2rgmiseks lapseks sooviti poissi v6i tydrukut. Kolm kuud ei tohtinud ema teha rasket t66d ega last p2ikese k2tte viia. Poisslapse ema ei tohtinud syya avokaadot ega sibulat, sest muidu l2heb poisil noku paiste.
Saime veel teada, et kaktusemahlaga saab ravida suhkruhaigust, maomyrgiga reumat ja hibiskusega l2kak6ha. K6hulahtisus oli vist sage probleem, sest selle jaoks oli palju erinevaid ravimtaimi. Ka kyynalde p6letamine aitab paljude haiguste vastu, iga haiguse jaoks oli t2pselt teada, mis v2rvi ja mitu neid peab p6letama.
Aias oli v2ike "herbaarium", kus kasvavate taimede juures kenasti kirjas, millega tegu ja mida sellega ravida saab.
Meeldivaks yllatuseks oli fakt, et muuseumi toetavad mitmed ravimigigandid, n2iteks Roche, Bayer ja Sanofi-Aventis.
Nii j6udis k2tte 6htu ja suundusime kesklinna, kus kl 19 algas Prozesion del Silencio, ehk vaikne rongk2ik, kus Jeesust, Neitsi Maarjat ja veel mitmeid pyhakuid kanti yksikute trummil66kide ja k6ristide helide saatel mitu tundi m66da linna t2htsamaid t2navaid.
Samal ajal toimus keskv2ljakul turg, mille tagumise osa moodustas t6eline vaba6hukohvikute paraad. V6tsime meiegi m6ned taco'd -- need olid imemaitsvad! Rainer aga arvas, et supi peaks ka ikka s66ma ja seet6ttu tellisime yhes peenemas restoranis endale Mehhiko juurviljasupid (mina oleksin kyll tahtnud k6rvitsa6iesuppi, aga see oli kahjuks otsa saanud). Aga juurviljasupp oli ka hea ja mis peamine -- sisaldas midagi, millest olime viimasel n2dalal juba k6vasti puudust tundnud -- KARTULIT! Aus6na, musta leiva j2rele polegi veel isu tekkinud, aga vot keedukartuli eest annaks kyll juba pool kuningriiki!
No comments:
Post a Comment