T2na j2tsime maha l6bulinna Playa del Carmeni ja s6itsime siit bussiga Cancuni lennujaama. Mexicana viis eid siit ligikaudu 1500 krooni eest Mexico Citysse tagasi, kust olime oma reisi alustanud. Lennukikapten ei olnud kade poiss, tiirutas algul Cancuni Riviera Maya kohal, kuhu ylevalt avanes v6rratu vaade sinisele merele, valgele rannale ja arvukatele hotellidele. Mexico City kohal tegi ta samasuguse tiiru, et rahvas saaks linnulennult linna imetleda. Mexico City tundub ka lennukilt vaadatuna tohutusuur, ulatudes yle mitmete m2gede.
Seekord me lennujaamast enam taksot ei v6tnud. Sest...
Esimese p2eva taksolugu olgu siis siin. Peale esimest korda Mehhiko pinnale astumist sattusime kohe ootamatult ja pahaaimamatult tumedate temperamentsete taksojuhtide meelevalda. Ja siis tegime ka esimese vea. Hoolimata LP-st loetud soovitustest lasime end esimesel taksojuhil pehmeks r22kida. No valge s2rk, lips ees ja rinnasilt, millele ta koguaeg osutas, et "official taxi". Hinna kohta kysides kinnitas ta muidugi, et "official tax". Vahetasime lennujaamas kaasasolnud dollarid peesodeks (seal on ka parim kurss muide) ja veidi aega hiljem olime juba k6rvalt2navas valge takso tagaistmele lykatud. Maksta k2sti kohe. Hinnakirja lehvitati ka korraks kiiresti silme ees ja kysiti 450 peesot. Lollikesed andsid siis 500 ja oh yllatust, vahetusraha h2rral muidugi polnud. OK. S6it ise oli ikka kogu raha eest -- pidev s6elumine yhset s6idureast teise vaheldumisi pidurit ja gaasi vajutades. Korra kraapis rida vahetades isegi peeglilt v2rvi maha. S6it nagu Ameerika m2gedes. Igal juhul hotelli me j6udsime. Ja loomulikult kysis taksojuht ka "tip for the driver", sest oli ju olnud "mucho traffico"! Pobisesime kyll, et olime niigi palju maksnud, aga tippi andmata ka ei julgenud j2tta, pole kindel, kas kotid oleks ikka pagasiruumist k2tte antud.
Teistele Mexico City'sse tulijatele teadmiseks -- lennujaamas on olemas putkad kirjaga "taxi authorizado", mis t2hendab lennujaama ametlikku taksot. Putkast tuleb osta pilet taksole, mis on erineva hinnaga, olenevalt piirkonnast, kuhu sa s6ita tahad. Kesklinna s6itmine n2iteks maksab 135 peesot. Piletiga tuleb minna 6ige kirjaga takso juurde ja piletit ei tohi anda kellelegi muule, kui taksojuhile.
Kuna meil taksoga halvad kogemused (see, et sa v66ral maal v2hemalt korra petta saad, tuleb reisi eelarvesse sisse planeerida; meie arvestasime selleks otstarbeks isegi 800-1000 krooniga, seega l2ks isegi h2sti), siis otsustasime seekord kulude optimeerimiseks kasutada hoopis metrood. Metroopeatus on lennujaama l2hedal ja kesklinna saamiseks tuleb kaks korda ymber istuda. Kui kodinaid v2ga palju ei ole, on t2itsa OK ja maksab ka ainult 2 peesot.
Hotelli j6udes selgus, et peauks on kinni ja selle ees askeldab karjakaupa politseinikke. Pomm! m6tlesime meie. Tegelikult paluti meil siseneda hotelli restorani uksest ja selgus, et hotelli omap2rases fuajees on k2imas hoopis filmiv6tted. V6ttegrupp ei lasknud end meist segada ja filmis 6ige mitu duublit, mis k6ik sisaldasid mustades ylikondades maffiaonude ja politseinike madinat ja ohtralt k6lavaid pystolipauke.
Seekord saime toa hotelli katusekorrusel 350 peeso eest.
S6ime hotelli restoranis l6unat ja l2ksime niisama linna peale jalutama, kuna kuhugi muuseumi poleks hilise kellaaaja t6ttu enam j6udnud.
Sattusime yhele t2navale, kus oli l6putult kingapoode. Kusjuures valik on v2ga suur, kingad ja saapad v2ga ilusad ja Eestiga v6rreldes yliodavad. K2isime ka yhes ratsavarustuse poes, kus myydi muuhulgas rohkete h6bekaunistustega kauboisadulaid, aga ka n2iteks ilusaid n66ride ja n66pidega naiste ratsasaapaid.
Kes Mehhikos shopata tahab, siis jalan6ud, riided, kuld- ja h6beehted on siin t6eliselt odavad.
Meie aga l2ksime hoopis koogikestepoodi ja ostsime viit erinevat sorti kooke ja s6ime neid siis hotellitoas, nii et syda paha. Eriti tasub proovida kohalikku pay de limon'i (laimipirukas), millel muretaignap6hjal hapukas laimimaitseline kreem (vist on keedukreem) ja peal ylekypsetatud munavalgevaht.
Seekord me lennujaamast enam taksot ei v6tnud. Sest...
Esimese p2eva taksolugu olgu siis siin. Peale esimest korda Mehhiko pinnale astumist sattusime kohe ootamatult ja pahaaimamatult tumedate temperamentsete taksojuhtide meelevalda. Ja siis tegime ka esimese vea. Hoolimata LP-st loetud soovitustest lasime end esimesel taksojuhil pehmeks r22kida. No valge s2rk, lips ees ja rinnasilt, millele ta koguaeg osutas, et "official taxi". Hinna kohta kysides kinnitas ta muidugi, et "official tax". Vahetasime lennujaamas kaasasolnud dollarid peesodeks (seal on ka parim kurss muide) ja veidi aega hiljem olime juba k6rvalt2navas valge takso tagaistmele lykatud. Maksta k2sti kohe. Hinnakirja lehvitati ka korraks kiiresti silme ees ja kysiti 450 peesot. Lollikesed andsid siis 500 ja oh yllatust, vahetusraha h2rral muidugi polnud. OK. S6it ise oli ikka kogu raha eest -- pidev s6elumine yhset s6idureast teise vaheldumisi pidurit ja gaasi vajutades. Korra kraapis rida vahetades isegi peeglilt v2rvi maha. S6it nagu Ameerika m2gedes. Igal juhul hotelli me j6udsime. Ja loomulikult kysis taksojuht ka "tip for the driver", sest oli ju olnud "mucho traffico"! Pobisesime kyll, et olime niigi palju maksnud, aga tippi andmata ka ei julgenud j2tta, pole kindel, kas kotid oleks ikka pagasiruumist k2tte antud.
Teistele Mexico City'sse tulijatele teadmiseks -- lennujaamas on olemas putkad kirjaga "taxi authorizado", mis t2hendab lennujaama ametlikku taksot. Putkast tuleb osta pilet taksole, mis on erineva hinnaga, olenevalt piirkonnast, kuhu sa s6ita tahad. Kesklinna s6itmine n2iteks maksab 135 peesot. Piletiga tuleb minna 6ige kirjaga takso juurde ja piletit ei tohi anda kellelegi muule, kui taksojuhile.
Kuna meil taksoga halvad kogemused (see, et sa v66ral maal v2hemalt korra petta saad, tuleb reisi eelarvesse sisse planeerida; meie arvestasime selleks otstarbeks isegi 800-1000 krooniga, seega l2ks isegi h2sti), siis otsustasime seekord kulude optimeerimiseks kasutada hoopis metrood. Metroopeatus on lennujaama l2hedal ja kesklinna saamiseks tuleb kaks korda ymber istuda. Kui kodinaid v2ga palju ei ole, on t2itsa OK ja maksab ka ainult 2 peesot.
Hotelli j6udes selgus, et peauks on kinni ja selle ees askeldab karjakaupa politseinikke. Pomm! m6tlesime meie. Tegelikult paluti meil siseneda hotelli restorani uksest ja selgus, et hotelli omap2rases fuajees on k2imas hoopis filmiv6tted. V6ttegrupp ei lasknud end meist segada ja filmis 6ige mitu duublit, mis k6ik sisaldasid mustades ylikondades maffiaonude ja politseinike madinat ja ohtralt k6lavaid pystolipauke.
Seekord saime toa hotelli katusekorrusel 350 peeso eest.
S6ime hotelli restoranis l6unat ja l2ksime niisama linna peale jalutama, kuna kuhugi muuseumi poleks hilise kellaaaja t6ttu enam j6udnud.
Sattusime yhele t2navale, kus oli l6putult kingapoode. Kusjuures valik on v2ga suur, kingad ja saapad v2ga ilusad ja Eestiga v6rreldes yliodavad. K2isime ka yhes ratsavarustuse poes, kus myydi muuhulgas rohkete h6bekaunistustega kauboisadulaid, aga ka n2iteks ilusaid n66ride ja n66pidega naiste ratsasaapaid.
Kes Mehhikos shopata tahab, siis jalan6ud, riided, kuld- ja h6beehted on siin t6eliselt odavad.
Meie aga l2ksime hoopis koogikestepoodi ja ostsime viit erinevat sorti kooke ja s6ime neid siis hotellitoas, nii et syda paha. Eriti tasub proovida kohalikku pay de limon'i (laimipirukas), millel muretaignap6hjal hapukas laimimaitseline kreem (vist on keedukreem) ja peal ylekypsetatud munavalgevaht.
No comments:
Post a Comment