Terekest,
meil siin siis kolmas p2ev 6htusse saanud. T2na k2isime Teotichuacani vaatamas, ehk tegemist siis u. 1. sajandil ehitatud tohutute pyramiidide ja selle juurde kuuluva n.-o' "linnaga", mis oli omaaegse Mehhiko suurima impeeriumi keskuseks. Sinna s6itmiseks pidime k6igepealt s6itma metrooga (2 ymberistumist, see metroos6it hakkab juba t2itsa meeldima) ja siis Terminal Nortest bussiga. Algul ehmatasime kyll 2ra, et kust neid pileteid siin ostetakse, terve saal oli lette t2is, iga firma myys oma s6itudele pileteid. Otsisime siis Lonely Planeti v2lja ja seal oligi vastus: vasakult teine lett, olge lahked!
Pyramiididie juures l2ks p6hiline v6hm kyll k6ikv6imaliku tr2ni pakkujate t6rjumisele. Kui juba kymnendat korda l2henes keegi h6bedast k2ev6rudega, tekkis kyll juba tunne, et ma panen sulle endale ninna need r6ngad. Huvi p2rast kysisime yhe maski (t2itsa ilus, tyrkiissinistest poolv22riskividest) hinda, kysiti 1800 peesot. No, gracias. Selle peale uuriti, kust te tulete -- oo, Estonia! Erilist 2ratundmist n2ost kyll ei paistnud, sama h2sti oleks v6inud 6elda n2iteks Kilpla. Igatahes kukkus hind selle peale kolinal 1500-ni. Meie viisakalt t2nasime ja k6ndisime edasi. Onu ei j22nud aga sammugi maha ja iga paari meetri tagant kukkus hind saja peeso v6rra, j22des l6puks pidama 100 peeso juures! Tuletan meelde, algne hind oli 1800... Aga meil pole sellist kummutit, kuhu seda seisma panna ja onu suureks kurvastuseks me ikkagi ei ostnud seda. Ostsime aga 2 savivilet, millest yhe algne hind oli 200, kuid anti meile siis 100-ga. Ilmselt maksime ikka 4-5 korda yle.
Tagasi linna saamiseks tuli tee 22res Mexico City poole s6itvale bussile h22letada.
Siis k2isime s66mas yhes ehedas t2nava-s66gikohas, kus toit valmis sisuliselt otse t2naval ja rahvas istus paari tihedasti kokku paigutatud laua taga lihak2rsatamisest tekkinud suitsu sees. Kysida me midagi ei osanud, niisiis t6i t2di meile mingi jube vyrtsise oasupi ja 6hukesed lihatykid koos tervelt (roheline osa ka kyljes) praetud sibulate ja tortilladega. Liha osutus loomaarsti pilgu l2bi lehma k6hu22reks ja maitses umbes nagu saapatald. K6va ja maitsetu. No pool sellest suutsime ikka 2ra syya. Koht (Costillo El Sitio) ise v2hemalt oli atmosf22ri poolest makstud raha v22rt.
K2isime veel Zocalo ehk keskv2ljaku 22res paiknevas Palacio Nacional'is, kus p6hiliseks vaatamisv22rsuseks on Diego Riviera ajaloolised seinamaalid ehk muraalid. Muraalid on siin popid juba maiade aegadest, nendel olid ka seinad k6ik t2is maalitud, nagu atropoloogiamuuseumis teada saime. Ainult et teemad on siin veits teised, ehk siis kujutavad muuhulgas ka n2ít. sirpi-vasarat ja Karl Marxi. Yhes6naga, monumentaalne kunst meenutab siin yhe teise riigi oma. T2navamonumendid kaasa arvatud (sellised "t66lise ja kolhoositari" stiilis).
H2mmastama paneb, kuipalju inimesi siin iga v2ikeses poes v6i apteegis vms kohas t66tab. N2iteks j22tisepoes on kassas 2 tyypi, kes v6tavad su tellimuse ja raha ja annavad tsheki. Siis seisad teise j2rjekorda, kus 4 tyypi panevad j22tist topsidesse. Kogu m2ngu j2lgib 1-2 turvameest. Yldse on iga poes mitu turvat, kes n2it. sellistes poodides nagu Hugo Boss vmt. kannavad ka kuulivesti. Kui Eestis oleks nii palju teenindajaid igas asutuses, valitseks meil tõeline tööjõu-, mitte aga tööpuudus.
Homme s6idame Oaxacasse ja kas sealses B&Bs internet on, ei tea. Seega, kirjutame-joonistame siis, kui juhtub, et kuskil arvutit n2eme.
meil siin siis kolmas p2ev 6htusse saanud. T2na k2isime Teotichuacani vaatamas, ehk tegemist siis u. 1. sajandil ehitatud tohutute pyramiidide ja selle juurde kuuluva n.-o' "linnaga", mis oli omaaegse Mehhiko suurima impeeriumi keskuseks. Sinna s6itmiseks pidime k6igepealt s6itma metrooga (2 ymberistumist, see metroos6it hakkab juba t2itsa meeldima) ja siis Terminal Nortest bussiga. Algul ehmatasime kyll 2ra, et kust neid pileteid siin ostetakse, terve saal oli lette t2is, iga firma myys oma s6itudele pileteid. Otsisime siis Lonely Planeti v2lja ja seal oligi vastus: vasakult teine lett, olge lahked!
Pyramiididie juures l2ks p6hiline v6hm kyll k6ikv6imaliku tr2ni pakkujate t6rjumisele. Kui juba kymnendat korda l2henes keegi h6bedast k2ev6rudega, tekkis kyll juba tunne, et ma panen sulle endale ninna need r6ngad. Huvi p2rast kysisime yhe maski (t2itsa ilus, tyrkiissinistest poolv22riskividest) hinda, kysiti 1800 peesot. No, gracias. Selle peale uuriti, kust te tulete -- oo, Estonia! Erilist 2ratundmist n2ost kyll ei paistnud, sama h2sti oleks v6inud 6elda n2iteks Kilpla. Igatahes kukkus hind selle peale kolinal 1500-ni. Meie viisakalt t2nasime ja k6ndisime edasi. Onu ei j22nud aga sammugi maha ja iga paari meetri tagant kukkus hind saja peeso v6rra, j22des l6puks pidama 100 peeso juures! Tuletan meelde, algne hind oli 1800... Aga meil pole sellist kummutit, kuhu seda seisma panna ja onu suureks kurvastuseks me ikkagi ei ostnud seda. Ostsime aga 2 savivilet, millest yhe algne hind oli 200, kuid anti meile siis 100-ga. Ilmselt maksime ikka 4-5 korda yle.
Tagasi linna saamiseks tuli tee 22res Mexico City poole s6itvale bussile h22letada.
Siis k2isime s66mas yhes ehedas t2nava-s66gikohas, kus toit valmis sisuliselt otse t2naval ja rahvas istus paari tihedasti kokku paigutatud laua taga lihak2rsatamisest tekkinud suitsu sees. Kysida me midagi ei osanud, niisiis t6i t2di meile mingi jube vyrtsise oasupi ja 6hukesed lihatykid koos tervelt (roheline osa ka kyljes) praetud sibulate ja tortilladega. Liha osutus loomaarsti pilgu l2bi lehma k6hu22reks ja maitses umbes nagu saapatald. K6va ja maitsetu. No pool sellest suutsime ikka 2ra syya. Koht (Costillo El Sitio) ise v2hemalt oli atmosf22ri poolest makstud raha v22rt.
K2isime veel Zocalo ehk keskv2ljaku 22res paiknevas Palacio Nacional'is, kus p6hiliseks vaatamisv22rsuseks on Diego Riviera ajaloolised seinamaalid ehk muraalid. Muraalid on siin popid juba maiade aegadest, nendel olid ka seinad k6ik t2is maalitud, nagu atropoloogiamuuseumis teada saime. Ainult et teemad on siin veits teised, ehk siis kujutavad muuhulgas ka n2ít. sirpi-vasarat ja Karl Marxi. Yhes6naga, monumentaalne kunst meenutab siin yhe teise riigi oma. T2navamonumendid kaasa arvatud (sellised "t66lise ja kolhoositari" stiilis).
H2mmastama paneb, kuipalju inimesi siin iga v2ikeses poes v6i apteegis vms kohas t66tab. N2iteks j22tisepoes on kassas 2 tyypi, kes v6tavad su tellimuse ja raha ja annavad tsheki. Siis seisad teise j2rjekorda, kus 4 tyypi panevad j22tist topsidesse. Kogu m2ngu j2lgib 1-2 turvameest. Yldse on iga poes mitu turvat, kes n2it. sellistes poodides nagu Hugo Boss vmt. kannavad ka kuulivesti. Kui Eestis oleks nii palju teenindajaid igas asutuses, valitseks meil tõeline tööjõu-, mitte aga tööpuudus.
Homme s6idame Oaxacasse ja kas sealses B&Bs internet on, ei tea. Seega, kirjutame-joonistame siis, kui juhtub, et kuskil arvutit n2eme.
No comments:
Post a Comment