Mehhiko on väga hea maa omapead ringi reisimiseks. Vähemalt meie oleme küll oma reisiga väga rahul. Vaheldusrikkamat kohta annab otsida: mäed, suurlinnad, väiksemad koloniaallinnakesed, mägikülad, Vaike ookean ja Kariibi meri oma randadega, dzhungel, salapäraste maiade, tolteekide, asteekide ja zapoteekide linnad.
Eestis pakub kahenädalast Mehhiko ringreisi vähemalt kaks reisibürood, kuid sama raha eest saab kaks inimest kolm nädalat Mehhikos ise ringi seigelda, valides marsruuti oma huvide järgi, jäädes kauemaks sinna, kus rohkem meeldib.
Ja kui nüüd kellelgi on tekkinud isu ise selline reis ette võtta, siis panen siia kirja mõned soovitused selleks puhuks.
1. Osta endale Lonely Planet või mõni teine reisijuht. LP peale võib enamasti olla nii kindel, et kui peale lennukipileti ja LP hankimise muud eeltööd tehtud pole, saab raamatust näpuga järge ajades ikka hakkama.
2. Meie leidsime soodsad lennupiletid http://www.bookinghouse.ee/ (7900 krooni inimene edasi-tagasi). Kahjuks KLM alates maist enam Tallinnast ei lenda, nii et tuleb otsida lende algusega Helsingist. Kahjuks lisandub öö Helsingis, sest lennuk läheb hommikul vara. Siselennu Cancunist Mexico Citysse ostsime samuti kodus online, kuid seda võib osta ka Mehhikos olles mõnest reisibüroost, kuna lende käib tihedalt ja pileteid jätkub.
3. Vaktsineerimistest kõige olulisem on A-hepatiit, mis tuleb teha vähemalt 10-14 päeva enne reisi. Korduvsüst aasta pärast annab eluaegse immuunsuse. Kui plaanis külastada Chiapase või Oaxaca osariike, on mõistlik teha ka malaaria profülaktika. Osa allikaid soovitab ka kõhutüüfuse vastast vaktsineerimist, aga meie tervisekaitse koduleheküljel on see soovitav alles enam kui pooleaastase reisi korral.
4. Reisikindlustus kulub ära (tänud Siretile siinkohal!).
5. Mugavad sandaalid ja seljakott on reisil sinu suurimad sõbrad. Asju vedasime liiga palju kaasa. Piisab, kui on üks soojem kampsun või jakk ja pikad teksad, lühikesed püksid või paar ja paar-kolm T-särki. Õlapaeltega tope pole eriti mõtet võtta, kuna päike kipub juba paari tunniga põhjamaalaselt nahka võtma. Riideid võtta pigem vähem, sest neid saab pesta ise hotellitoas või kasutada lavanderia (pesumaja) teenuseid -- odav ja kergesti kättesaadav. Sokke läheb küll vaja ainult ööbussis. Suure seljakotiga pole ka kuskil ringi käia vaja, kuna seda saab jätta hotelli (ka peale check-outi) või bussijaama pakihoidu.
6. Päikesekreem peab olema, aga seda saab ka kohapeal igast apteegist osta. Samuti Bepantheni, kontaktläätsede vedelikku, shampooni ja putukatõrjevahendit. Üle ookeani seda kraami vedada küll mõtet pole.
7. Raha tasub võtta mingil määral kaasa US dollarites, need saab parima kursiga vahetada kohe lennujaamas (näit. Playa del Carmenis on hoopis kehvem kurss) 1USD= ligikaudu 13,2 peesot. Tegelikult pole sularaha vaja üldse vedada, sest igal sammul on pangaautomaate, mis räägivad kenasti inglise keelt ja raha välja võtta pole ka nii kallis, kui kardetakse (3,6% 3000 peesot välja võttes, väiksemat summat võttes oli suurem %, vist kuni 6). Kurss on muidu 1 peeso=0,87 EEKi, ehk siis lahutad hinnast ca 10% ja saadki väärtuse kroonides.
8. Hotelle pole vaja ette broneerida, neid on niivõrd palju ja igas hinnaklassis. Kõik meie öömajad jäid hinnavahemikku 250-600 peesot kaheinimesetoa kohta; hommikusööki enamasti ei pakuta. 9. Bussiliiklus on ülimugav ja üsna soodsa hinnaga. Pikematele sõitudele tasub piletid päev varem valmis osta. Lisaks bussijaamadele müüvad pileteid ka reisibürood ja Ticketbus´i kontorid linnades, aga saab osta ka online.
10. Takso on enamasti odav, aga näiteks Mexico Citys tasub enne taksosse istumist küsida "Quanto questa hasta...?" ehk kui palju maksab kuni..., kuhu siis parasjagu sõita tahad. Rohkelt ringitiirutavaid põrniktaksosid soovitatakse vältida. Lennujaamast suvalist taksot võtta on täielik lollus. Seal on olemas putkad kirjaga "taxi authorizado", mis müüvad "taksopileteid", mille hind oleneb tsoonist, kuhu tahad sõita. Näiteks kesklinna sõitmine maksab 135 peesot. Piletit näitad siis "Sitio 300" kirjaga takso juhile. Tegelikult saab lennujaamast hõlpsasti kesklinna ka metrooga, kus sõit maksab 2 peesot. Kui just palju kohvreid ei ole.
11. Raha, passide ja pangakaartide hoidmiseks ostsime Amsterdami lennujaamast sellise kavala õhukese koti, mis käib ümber kõhu riiete alla.
12. Internetipunkte on igal pool, hind enamasti 5-15 peesot/tund. Paljudes kohtades võimalik ka Skype´i kasutada. Enamasti on netiühendus tüütult aeglane. Ka paljudes hotellides ja hostelites on arvutid olemas, vahel käib interneti kasutamine toa hinna sisse.
13. Suveniire ja käsitööd on kõige soodsam osta Oaxacast või San Cristobalist. Suuremates linnades tasub leida turg, sest turistide tänavate ääres on hinnad hoopis kõrgemad. Alati tasub kaubelda, sest esimene hind, mida küsitakse, võib olla kuni 2-kordne.
14. Kaubelda tuleb ka rannas või tänaval mõnda tuuri ostes (näit. kilpkonnavaatlus). Reisibüroos on fikseeritud hinnad, siin pole kaubelda midagi.
15. Seinapistik on siin teistsuguse kujuga (kaks lapikut plaati), tuleb kasutada adapterit (meie ostsime Eestist, aga saab ka Mehhikost osta). Maksis kindlasti alla 100 krooni ja laadis kõiki vajalikke aparaate.
16. Raha kulutasime keskeltläbi 600 krooni inimese kohta päevas (ilma lennupiletiteta). Selle hulka käib siis öömaja, toit, bussipiletid, muuseumide jm. vaatamisväärsuste piletid, tuurid ja ka ostud (nänn lastele, lapsehoidjatele jm. olulistele tegelastele). Lennupiletid (Tallinn-Amsterdam-Mexico City ja tagasi ning siselend Cancun-Mexico City) veel lisaks siis (245 USD kaks inimest). Kusjuures kõik öömajad olid elamisväärsed, mitte mingid peldikud, oma vannitoaga (v.a. ühel juhul). Dormikoha või võrkkiige koos sääsevõrguga saaks ka 100 peesoga. Söögiga ka ei koonerdanud, proovisime kõike, mis hästi lõhnas või hea välja nägi ja ei vingerdanud (tärnidega restoranides küll ei söönud, jah). Puhkasime ikka nii, et mõnus oleks. Aga saab ka odavamalt, nii et Mehhikosse saab reisida ka oluliselt õhema rahakotiga.
17. Tipi jätmine on nii loomulik, et andmata jätta ei sobi kohe kuidagi. Tavaliselt jätsime 10-15%. Isegi kempsukoristaja bussijaamas korjab tippi, rääkimata hotelli koristajatest ja kelneritest.
Eestis pakub kahenädalast Mehhiko ringreisi vähemalt kaks reisibürood, kuid sama raha eest saab kaks inimest kolm nädalat Mehhikos ise ringi seigelda, valides marsruuti oma huvide järgi, jäädes kauemaks sinna, kus rohkem meeldib.
Ja kui nüüd kellelgi on tekkinud isu ise selline reis ette võtta, siis panen siia kirja mõned soovitused selleks puhuks.
1. Osta endale Lonely Planet või mõni teine reisijuht. LP peale võib enamasti olla nii kindel, et kui peale lennukipileti ja LP hankimise muud eeltööd tehtud pole, saab raamatust näpuga järge ajades ikka hakkama.
2. Meie leidsime soodsad lennupiletid http://www.bookinghouse.ee/ (7900 krooni inimene edasi-tagasi). Kahjuks KLM alates maist enam Tallinnast ei lenda, nii et tuleb otsida lende algusega Helsingist. Kahjuks lisandub öö Helsingis, sest lennuk läheb hommikul vara. Siselennu Cancunist Mexico Citysse ostsime samuti kodus online, kuid seda võib osta ka Mehhikos olles mõnest reisibüroost, kuna lende käib tihedalt ja pileteid jätkub.
3. Vaktsineerimistest kõige olulisem on A-hepatiit, mis tuleb teha vähemalt 10-14 päeva enne reisi. Korduvsüst aasta pärast annab eluaegse immuunsuse. Kui plaanis külastada Chiapase või Oaxaca osariike, on mõistlik teha ka malaaria profülaktika. Osa allikaid soovitab ka kõhutüüfuse vastast vaktsineerimist, aga meie tervisekaitse koduleheküljel on see soovitav alles enam kui pooleaastase reisi korral.
4. Reisikindlustus kulub ära (tänud Siretile siinkohal!).
5. Mugavad sandaalid ja seljakott on reisil sinu suurimad sõbrad. Asju vedasime liiga palju kaasa. Piisab, kui on üks soojem kampsun või jakk ja pikad teksad, lühikesed püksid või paar ja paar-kolm T-särki. Õlapaeltega tope pole eriti mõtet võtta, kuna päike kipub juba paari tunniga põhjamaalaselt nahka võtma. Riideid võtta pigem vähem, sest neid saab pesta ise hotellitoas või kasutada lavanderia (pesumaja) teenuseid -- odav ja kergesti kättesaadav. Sokke läheb küll vaja ainult ööbussis. Suure seljakotiga pole ka kuskil ringi käia vaja, kuna seda saab jätta hotelli (ka peale check-outi) või bussijaama pakihoidu.
6. Päikesekreem peab olema, aga seda saab ka kohapeal igast apteegist osta. Samuti Bepantheni, kontaktläätsede vedelikku, shampooni ja putukatõrjevahendit. Üle ookeani seda kraami vedada küll mõtet pole.
7. Raha tasub võtta mingil määral kaasa US dollarites, need saab parima kursiga vahetada kohe lennujaamas (näit. Playa del Carmenis on hoopis kehvem kurss) 1USD= ligikaudu 13,2 peesot. Tegelikult pole sularaha vaja üldse vedada, sest igal sammul on pangaautomaate, mis räägivad kenasti inglise keelt ja raha välja võtta pole ka nii kallis, kui kardetakse (3,6% 3000 peesot välja võttes, väiksemat summat võttes oli suurem %, vist kuni 6). Kurss on muidu 1 peeso=0,87 EEKi, ehk siis lahutad hinnast ca 10% ja saadki väärtuse kroonides.
8. Hotelle pole vaja ette broneerida, neid on niivõrd palju ja igas hinnaklassis. Kõik meie öömajad jäid hinnavahemikku 250-600 peesot kaheinimesetoa kohta; hommikusööki enamasti ei pakuta. 9. Bussiliiklus on ülimugav ja üsna soodsa hinnaga. Pikematele sõitudele tasub piletid päev varem valmis osta. Lisaks bussijaamadele müüvad pileteid ka reisibürood ja Ticketbus´i kontorid linnades, aga saab osta ka online.
10. Takso on enamasti odav, aga näiteks Mexico Citys tasub enne taksosse istumist küsida "Quanto questa hasta...?" ehk kui palju maksab kuni..., kuhu siis parasjagu sõita tahad. Rohkelt ringitiirutavaid põrniktaksosid soovitatakse vältida. Lennujaamast suvalist taksot võtta on täielik lollus. Seal on olemas putkad kirjaga "taxi authorizado", mis müüvad "taksopileteid", mille hind oleneb tsoonist, kuhu tahad sõita. Näiteks kesklinna sõitmine maksab 135 peesot. Piletit näitad siis "Sitio 300" kirjaga takso juhile. Tegelikult saab lennujaamast hõlpsasti kesklinna ka metrooga, kus sõit maksab 2 peesot. Kui just palju kohvreid ei ole.
11. Raha, passide ja pangakaartide hoidmiseks ostsime Amsterdami lennujaamast sellise kavala õhukese koti, mis käib ümber kõhu riiete alla.
12. Internetipunkte on igal pool, hind enamasti 5-15 peesot/tund. Paljudes kohtades võimalik ka Skype´i kasutada. Enamasti on netiühendus tüütult aeglane. Ka paljudes hotellides ja hostelites on arvutid olemas, vahel käib interneti kasutamine toa hinna sisse.
13. Suveniire ja käsitööd on kõige soodsam osta Oaxacast või San Cristobalist. Suuremates linnades tasub leida turg, sest turistide tänavate ääres on hinnad hoopis kõrgemad. Alati tasub kaubelda, sest esimene hind, mida küsitakse, võib olla kuni 2-kordne.
14. Kaubelda tuleb ka rannas või tänaval mõnda tuuri ostes (näit. kilpkonnavaatlus). Reisibüroos on fikseeritud hinnad, siin pole kaubelda midagi.
15. Seinapistik on siin teistsuguse kujuga (kaks lapikut plaati), tuleb kasutada adapterit (meie ostsime Eestist, aga saab ka Mehhikost osta). Maksis kindlasti alla 100 krooni ja laadis kõiki vajalikke aparaate.
16. Raha kulutasime keskeltläbi 600 krooni inimese kohta päevas (ilma lennupiletiteta). Selle hulka käib siis öömaja, toit, bussipiletid, muuseumide jm. vaatamisväärsuste piletid, tuurid ja ka ostud (nänn lastele, lapsehoidjatele jm. olulistele tegelastele). Lennupiletid (Tallinn-Amsterdam-Mexico City ja tagasi ning siselend Cancun-Mexico City) veel lisaks siis (245 USD kaks inimest). Kusjuures kõik öömajad olid elamisväärsed, mitte mingid peldikud, oma vannitoaga (v.a. ühel juhul). Dormikoha või võrkkiige koos sääsevõrguga saaks ka 100 peesoga. Söögiga ka ei koonerdanud, proovisime kõike, mis hästi lõhnas või hea välja nägi ja ei vingerdanud (tärnidega restoranides küll ei söönud, jah). Puhkasime ikka nii, et mõnus oleks. Aga saab ka odavamalt, nii et Mehhikosse saab reisida ka oluliselt õhema rahakotiga.
17. Tipi jätmine on nii loomulik, et andmata jätta ei sobi kohe kuidagi. Tavaliselt jätsime 10-15%. Isegi kempsukoristaja bussijaamas korjab tippi, rääkimata hotelli koristajatest ja kelneritest.
18. Meie hispaania keelt ei oska, nagu te kõik teate. Mehhiklased jällegi ei oska eriti inglise keelt (v.a. sellistes gringoparadiisides nagu Playa del Carmen). Soovitav on muretseda endale eesti-hispaania vestlussõnastik. Meil seda polnud, aga lennukis õppisime selgeks enam-vähem kogu sõnavara, mille leiab LP viimastelt lehekülgedelt. Kõike seda siis kasutasimegi läbisegi inglise keelega ja saime igal pool hakkama, käigu pealt uusi sõnu omandades ja neid mõnuga kohe käiku lastes. Keel hakkab keskkonnas olles ja suhtlemisaldis olles ise külge. Rahakoti tervise huvides on eriti oluline tunda numbreid. Mõnikord kasutasime ka eesti keelt, näiteks sellistel juhtudel, kui me hispaaniakeelset väljendit ei teadnud ja kõnetatav inglise keelt ei osanud ;), tegelikult toimis siis mõistagi kehakeel, polegi oluline, mis keeles sõnaline osa on komponeeritud (näiteks küsisin poes õuntele osutades, et kus ma neid kaaluda saaksin -- täitsa vabalt sai müüja eesti keelest aru!). Ja igasugu müügimeestele sai eesti keeles ka täitsa selgelt öeldud, et meil ei ole plaaniski neilt midagi osta (nii viisakad olime, et neid kuhugi ei saatnud, sest ikka võib ju mõni kaasmaalane kuskil kuuldekaugusel olla).
19. Kuna kõik kysivad Mehhiko turvalisuse kohta, siis olgu öeldud, et meie tundsime küll ennast igal pool väga turvaliselt. Muidugi me slumidesse ei läinud ja öisel ajal väga tänavatel ei liikunud (v.a. kuurortlinnades, kus tänavad öösiti nagunii turiste täis) ja oma asju ka kuhugi ripakile ei jätnud. Politseinikke on kõik kohad täis, isegi rannas kõnnivad, automaadid seljas. Ja inimrööve oli Mexico Citys 2006. aastal ka ainult 4 tükki päevas, nii et 20 miljoni inimese hulgast ei ole väga suur tõenäosus röövitud saada :) .
20. Kui keegi nüüd kahtleb, kas minna Mehhikosse või mitte minna, siis KINDLASTI MINNA ja peale selle otsuse tegemist laheneb kõik muu nagu iseenesest :)) .
No comments:
Post a Comment