Eile oli meil siis plaanis s6ita Oaxacasse, kolistasime metrooga Terminal Orientesse kella 8 paiku, kuid selgus, et esimene buss, kuhu kohti on, v2ljub 11.30. Mis siis ikka, andsime kotid pakihoidu ja kolistasime metrooga linnaossa nimega Alameda. Seal on suur park ja mitmeid kirikuid, teatreid ja muid kultuuriobjekte. Kuna oli pyhap2ev, toimus meie suureks r66muks pargis turg, kust v6is osta enam-v2hem k6ike. Meie vaatasime peamiselt ilusat indiaani k2sit66d ja ostsime ka m6ne v2ikse asja. Tingima ei hakanud, sest hinnad olid niigi naeruv22rsed ja nemad hoiavad sellega ju endal ja oma lastekarjal hinge sees. J6ime ka otse meie silme all pressitud mandariinimahla (ettevaatust, k6hutyyfus!), jube hea oli. Kolistasime siis enda arvates varakult bussijaama tagasi, ja mis selgus -- nende kell oli ootamatult eilsega v6rreldes tunni v6rra ette hypanud ja meie bussist maha j22nud (piletid maksid muide 816 peesot, see on mitte v2he, korruta 0,89-ga). Nemad l2hevad ka suveajale. OK, onukene meie bussifirma boksist sai meie murest aru ja uued piletid saime 2 yhe hinnaga. S6it kestis 6,5 tundi ja viis yle m2gede, kohati tekkis kuristiku serval kaunis 2revaid momente, kuna bussijuht ilmselt nautis neid kurve. K6ikjal laius k6rb, rohelist oli v2he ja sedagi peamiselt erinevat masti kaktuste n2ol. Mida l2hemale j6udsime Oaxacale, seda rohelisemaks l2ks ja ilmusid ka m6ningad lehtpuud. Kohale j6udes viis takso meid ette broneeritud B&B-sse (35 raha), kus helistasime 10 korda, aga -- kedagi polnud. Kus seisab n6utu n2oga valge inimene, seal peatub ilmtingimata m6ni mehhiklane ja pakub abi, praegu siis yks taksojuht. Otsustasime s6ita Zocalo juurde (no keskv2ljak peab ju ometi igas linnas olemas olema!). Seal l2ksimegi kohe esimesse hotelli ja v6tsime toa. Maksis 600 peesot, aga palavus oli l2mmatav, aknaid polnud ja l2bi kostis ka k6ik, mis teisepool seina toimus. No 66sel oli isegi p2ris huvitav ;), aga hommikul, kui keegi natuke yleliia tequilat manustanud onu seina taga ropsis, siis sai meile kyll ja otsustasime uue hotelli otsida. Nyyd ruttasin natuke ette, sest tegelikult oli pyhap2eva 6htu, Semana Santa ehk lihav6tten2dala eel6htu ja linnas k2is elu t2ie hooga. Linn on muide Tartust umbes 2 korda suurem, 290 000 elanikku, seega siinses m6istes v2ike. Kesklinnas oli meeletult inimesi, k6ik pidutsesid, m2ngiti pilli ja tantsiti. Samas k2is hilis6htune turg. Otse t2navale laotatuna myydi imeilusat kohalikku k2sit66d (l2heduses asuvad kylad on koos oma käsitöötegijatest elanikega siin yheks peamiseks vaatamisv22rsuseks, kuhu korraldatakse terve p2eva kestvaid tuure). Hoolimata hilisest kellaaajast olid myyjad kohal kogu perega -- v2iksemad lapsed v2rvilises kandelinas selja v6i rinna otsas, suuremad myysid ise v6i magasid otse t2navale laotatud linadel. Istusime s66gikohta nimega La Cafeteria, mida ka Lonely Planet soovitab. Valgeid inimesi oli seal, nagu yldse selles linnas, v2ga palju, sestap oli ka menyy kohati igavalt euroopa- v6i et siis ameerikalik. Kogu toidu ootamise ja s66mise aja tylitasid istujaid t6mmud lapsed, kes myysid m2nguasju, ehteid, r2tikuid, puulusikaid... nimeta ainult. Ysna paha on t2is suuga pidevalt "no, gracias" 6elda... J2rgmisel hommikul, nagu juba 2eldud, vahetasime hotelli. Neid on siin tegelikult igal sammul. Valisime v2ikese hostelisarnase peremajutuse, kus tuba igal juhul armsam, jahedam ja vaiksem. Ja poole odavam seejuures, 300 peesot. Peale sissekolimist otsisime k6igepealt yles bussifirma, kes pakub mikrobussidega transporti Puerto Escondidosse, kuhu plaanime s6ita homme. Mikrobuss s6idab nimelt 6 tundi erinevalt tavalisest, mis s6idab 10 tundi. Piletionu ingleesi ei hablanud, niisiis lasime k2iku oma v2hese kylgej22nud espanoli-- "dos boletos hasta Puerto Escondido manana 9 ora, por favor" -- sai aru kyll. J2rgmiseks s6itsime vaatama Monte Albanit (neid tuure pakutakse igal nurgal), mis on endise zapoteekide pealinnana k6ige olulisem turimiobjekt siin. See on v2gev pyramiidide kompleks, minu meelest armsam, kui Teotihuacan (v6ib-olla sellep2rast, et nemad nii massiliselt inimesi ei ohverdanud). Seal on ka v2ike palliplats. Kuna see asub m2e otsas, avanes v6rratu peaaegu 360-kraadine vaade all asuvale linnale. Palav oli kyll, aga m2e otsas puhus tuul ja nii ei saanud arugi, kuidas... Nojah, 6htul tuli kylastada Farmaciat ja 6nneks oli neil Bepantheni. Enamus ravimeid muide, antibiootikumid kaasa arvatud, on retseptivabad. Peale Monte Albanilt tagasi j6udmist otsisime laheda s66gikoha, mida nemad nimetasid restoraniks, aga v2lja n2gi see umbes nagu kaarhall. Igatahes Zocalost paar kvartalit edasi kukuvad hinnad v2hemalt 2 korda, kuid pole ka inglisekeelset menyyd ega saa nad s6nagi aru. Seep2rast tellisime asju, mille nimi kusagilt meelde j22nud -- mulle enchillada ja rainerile carnito (carne peaks ju liha t2hendama!) Igaks juhuks kysisin kyll, kas pole liiga "picoso" (vyrtsine), aga t2di kinnitas, et "pocito-pocito" (natukene). OK, t2itsa sai syya t2esti. Edasi kondasime m66da turge, mis on igas maailmanurgas vaatamisv22rsus omaette. Meie vaatasime ikka p6hiliselt k2sit66d (see on ikka v2ga peen ja v2ga v2rviline, hinnad on uskumatult odavad, nad v6iks ennast ikka rohkem hinnata), aga ostsime ka n2iteks v2rsket greipi, mis oli nobedate n2ppude poolt hoolsasti kestadest-kiledest puhastatud. Tegime veel ringk2igu vanalinnas, kus on v6rratult ilusad kullatud altarite ja lagedega, rohkete maalidega kirikud. Vanalinnas on puhtalt koloniaalarhitektuur, mis on ka kenasti restaureeritud. Sellega l6petame oma pika ja sisuka jutu ja kobime magama. Homme kl. 9 (loodetavasti on kellad 6iged) ootab meid s6it Puerto Escondidosse, mis asub Vaikse ookeani 22res. Aga see on juba hoopis teine jutt!
No comments:
Post a Comment