Hommikust s6ime seekord Merida bussijaamas, kust startisime Chichen Itza poole. S6ita oli 1 tund ja 45 minutit, yks pilet maksis 100 peesot. Yucatanil pole bussis6it pooltki nii p6nev yritus, nagu kesk-mehhikos, kuna maa on t2iesti tasane, ei yhtegi m2ge.
Kell 11 olime kohal Chichen Itza's, et see seitsme uue maailmaime hulka kuuluv, k6ige tuntum ja ja k6ige paremini restaureeritud maiade linn oma silmaga yle vaadata. T2nu eelpoolnimetatud epiteetidele on rahvast murdu -- seda tuuakse vaatama k6ik, kes Mehhikos jala maha saavad. Chichen Itza t2hendab itza'de kaevusuuet, itzad on yks indiaanih6im. Arheoloogid arvavad, et Chichen Itza esimesed asukad olid maiad, kes 9. sajandil t2pselt teadmata p6hjustel (arvatakse, et aastaid kestnud p6ud p6hjustas n2ljah2da ja rahvas r2ndas m66da Mehhikot laiali) linna maha j2tsid. 10. sajandil asustasid linna hoopis tolteegid, kes saabusid siia oma kesk-mehhiko m2estikus asuvast pealinnast Tula'st, veidi Mexico City'st p6hjapool. Tolteegi kultuur segunes siin maiade omaga, mis teeb Chichen Itza teiste Yucatani varemetega v6rreldes ainulaadseks.
Tolteegid ei toonud maiadele mitte ainult oma arhitektuurilisi oskusi, vaid arendasid ka inimohverdamisel k6rgtasemele. Nii palju verd, kui siin, ei lastud mitte kusagil mujal; sellest annavad tunnistust arvukad reljeefid templite seintel. 14. sajandil j2eti linn teadmata p6hjustel maha.
Ysna ruttu saime selgeks, et Chichen Itza't ei peeta mitte asjata yheks seitsmest uuest maailmaimest. Tegu on tohutute, inimj6ul, masinate ja ratta abita valminud ehitistega. K6ige esimesena pyyab pilku 25 meetri k6rgune El Castillo ehk Kukulcani pyramiid, mida kujutab ka enamik Chichen Itza't tutvustavaid fotosid. Tegemist on tegelikult kivisse raiutud maiade kalendriga -- El Castillo igal kyljel on 9 astet, mis on keskel asuva trepiga kaheks jaotatus, moodustades nii 18 terrassi, mis kujutavad maiade 18-t 20-p2evast kuud. K6igil neljal trepil on 91 astet, mis koos ylevalasuva platvormiga moodustavad 365 ehk p2evade arvu aastas. Igal pyramiidi kyljel on 52 lamedat paneeli, mis kujutavad maiade kalendri 52-aastast tsyklit.
Pyramiidi sisse kahjuks kylastajaid ei lasta, aga sees on teine, v2iksem pyramiid (tolteegid ehitasid oma pyramiidi varasema maiade oma peale), kus asub nefriitidega kaunistatud punase jaaguari altar.
Muide, pyramiidi ees seistes, suurema seltskonnaga plaksutades, kajab pyramiidilt mitmekordselt v6imenduv heli tagasi.
Veidi teistsuguse kõlaga kajaefekt t66tab suurel palliplatsil, kus heli 7 korda tagasi peegeldub. Palliplatse on siin linnas yldse kokku 8. Tegemist on rituaalse m2nguga, kus 2 v6istkonda puusade ja kyynarvarte abil pyyavad palli lyya l2bi mitme meetri k6rgusel asuva kivist r6nga. M2ng oli levinud enamike keskameerika rahvaste hulgas, kuigi m6ningate erinevustega. M6nedes kohtades kastuati m2ngu oraaklina, kui oli vaja otsustada kahe erineva v6imaluse vahel. Tolteegid aga ohverdasid kaotanud v6istkonna jumalatele. Suure palliplatsi seintel on n2ha reljeefid, kus kujutatakse v6istlejatel peade mahav6tmist.
Raineri eriliseks lemmikuks oli Plataforma de Los Craneos ehk kolpade platvorm, mis kujutab sadu kolpasid mitmes reas ning kotkaid inimeste sydameid s66mas. Iidsetel aegadel hoitigi sellel platvormil ohverdatute p2id. Kolbad ja luukered on ka Mehhiko t2nap2evases kunstis yks v2ga armastatud teema. Yldse k6ik surmaga seonduv on v2ga popp, k6ige suuremaks pyhakski on Dia de Los Muertos ehk surnutepyha 2. novembril.
Huvitav on veel Grupa de las Mil Columnas ehk tuhandete sammaste grupp, mis koosneb Templo de Guerreros'est (s6dalaste tempel), Templo de Chac-Mool'ist (Chac-Mool'i tempel; Chac-Mool on yks konkreetne kuju, selili lamav k6verdatud p6lvedega mees, mille k6hul asuvale alusele asetati ohvriannid) ning Baño de Vapor'ist (aurusaun). Sambaid on seal t6esti tuhandeid ja nad moodustavad mitmeid sirgeid ridu. Aurusaun oligi t6eline aurusaun -- tuleb v2lja, et ka maiadele tuttav asi.
Kaugemal asub El Caracol (tigu), mis on oma nime saanud tornis asuva spiraalse trepi j2rgi. Tegemist on observatooriumiga, kust j2lgiti taevakehade liikumist ja kus preestrid korraldasid kindlate t2htede seisude ajal rituaalseid tseremooniaid.
Vaatamist j2tkub mitmeks tunniks ja l6puni j6udes on tunne, nagu oleks saunas k2inud, higi voolab ja p6sed punetavad. P2evaga kulub mitu pudelit vett. Ja tyytuid suveniirimyyjaid on sadu.
6nneks olime nii targad olnud ja endale 6htuks valmis ostnud bussipiletid Tulumi; saime viimased kaks piletit.
Enne bussileminekut s6ime olude sunnil kylastuskeskuse ainsas restoranis h2biv22rse hamburguesa, aga ega siin peale kiirtoidu midagi valida polnudki.
Bussis oli kosutavalt jahe. 2,5 tunni p2rast saabusime Tulumi, mis on pisike linnake (15 000 elanikku) Kariibi mere kaldal. See on siiani esimene koht, kus me kohe esimeses hotellis 66maja ei saanud. Ka LP poolt kiidetud Weary Traveller oli lihtsalt sedav6rd noori ja l6busaid inimesi t2is, kahjuks. K6ndisime siis natuke edasi, hotelle on siin iga paari meetri j2rel. Leidsime sellise koha nagu La Casa del Sol, kus 300 peeso eest pakuti cabaña't, mida olime otsinud Palenques. Jah, ei asu ta mererannal ja on tegelikult ehitatud maja teisele korrusele koos kymnekonna teise samasugusega, aga ikkagi -- aknaluukide, rookatuse ja baldahhiiniga (okei-okei -- s22sev6rguga) voodiga majake oli meie k2sutuses.
Kuna bussijaamast tulles oli meile yhest restoranist m66dudes silma hakanud, et seal algab 15 minuti p2rast flamenco-show, siis k2isime ruttu vee alt l2bi ja l2ksime sinna. Koht oli v2ga 6dus -- rookatusega p2ikesevarjude all, m6nusad k6rvitsast uuristatud lambid, kahhelkivitykkidest laotud lauad. Flamencotants oli suht algeline, aga onu kitarril kyll t2itsa veenev. Omamoodi flamenco see oli, selline mehhiko-flamenco... Aga toidu k6rvale (laimisupp kanaga ja tacod kalaga) t2itsa m6nus!
Kell 11 olime kohal Chichen Itza's, et see seitsme uue maailmaime hulka kuuluv, k6ige tuntum ja ja k6ige paremini restaureeritud maiade linn oma silmaga yle vaadata. T2nu eelpoolnimetatud epiteetidele on rahvast murdu -- seda tuuakse vaatama k6ik, kes Mehhikos jala maha saavad. Chichen Itza t2hendab itza'de kaevusuuet, itzad on yks indiaanih6im. Arheoloogid arvavad, et Chichen Itza esimesed asukad olid maiad, kes 9. sajandil t2pselt teadmata p6hjustel (arvatakse, et aastaid kestnud p6ud p6hjustas n2ljah2da ja rahvas r2ndas m66da Mehhikot laiali) linna maha j2tsid. 10. sajandil asustasid linna hoopis tolteegid, kes saabusid siia oma kesk-mehhiko m2estikus asuvast pealinnast Tula'st, veidi Mexico City'st p6hjapool. Tolteegi kultuur segunes siin maiade omaga, mis teeb Chichen Itza teiste Yucatani varemetega v6rreldes ainulaadseks.
Tolteegid ei toonud maiadele mitte ainult oma arhitektuurilisi oskusi, vaid arendasid ka inimohverdamisel k6rgtasemele. Nii palju verd, kui siin, ei lastud mitte kusagil mujal; sellest annavad tunnistust arvukad reljeefid templite seintel. 14. sajandil j2eti linn teadmata p6hjustel maha.
Ysna ruttu saime selgeks, et Chichen Itza't ei peeta mitte asjata yheks seitsmest uuest maailmaimest. Tegu on tohutute, inimj6ul, masinate ja ratta abita valminud ehitistega. K6ige esimesena pyyab pilku 25 meetri k6rgune El Castillo ehk Kukulcani pyramiid, mida kujutab ka enamik Chichen Itza't tutvustavaid fotosid. Tegemist on tegelikult kivisse raiutud maiade kalendriga -- El Castillo igal kyljel on 9 astet, mis on keskel asuva trepiga kaheks jaotatus, moodustades nii 18 terrassi, mis kujutavad maiade 18-t 20-p2evast kuud. K6igil neljal trepil on 91 astet, mis koos ylevalasuva platvormiga moodustavad 365 ehk p2evade arvu aastas. Igal pyramiidi kyljel on 52 lamedat paneeli, mis kujutavad maiade kalendri 52-aastast tsyklit.
Pyramiidi sisse kahjuks kylastajaid ei lasta, aga sees on teine, v2iksem pyramiid (tolteegid ehitasid oma pyramiidi varasema maiade oma peale), kus asub nefriitidega kaunistatud punase jaaguari altar.
Muide, pyramiidi ees seistes, suurema seltskonnaga plaksutades, kajab pyramiidilt mitmekordselt v6imenduv heli tagasi.
Veidi teistsuguse kõlaga kajaefekt t66tab suurel palliplatsil, kus heli 7 korda tagasi peegeldub. Palliplatse on siin linnas yldse kokku 8. Tegemist on rituaalse m2nguga, kus 2 v6istkonda puusade ja kyynarvarte abil pyyavad palli lyya l2bi mitme meetri k6rgusel asuva kivist r6nga. M2ng oli levinud enamike keskameerika rahvaste hulgas, kuigi m6ningate erinevustega. M6nedes kohtades kastuati m2ngu oraaklina, kui oli vaja otsustada kahe erineva v6imaluse vahel. Tolteegid aga ohverdasid kaotanud v6istkonna jumalatele. Suure palliplatsi seintel on n2ha reljeefid, kus kujutatakse v6istlejatel peade mahav6tmist.
Raineri eriliseks lemmikuks oli Plataforma de Los Craneos ehk kolpade platvorm, mis kujutab sadu kolpasid mitmes reas ning kotkaid inimeste sydameid s66mas. Iidsetel aegadel hoitigi sellel platvormil ohverdatute p2id. Kolbad ja luukered on ka Mehhiko t2nap2evases kunstis yks v2ga armastatud teema. Yldse k6ik surmaga seonduv on v2ga popp, k6ige suuremaks pyhakski on Dia de Los Muertos ehk surnutepyha 2. novembril.
Huvitav on veel Grupa de las Mil Columnas ehk tuhandete sammaste grupp, mis koosneb Templo de Guerreros'est (s6dalaste tempel), Templo de Chac-Mool'ist (Chac-Mool'i tempel; Chac-Mool on yks konkreetne kuju, selili lamav k6verdatud p6lvedega mees, mille k6hul asuvale alusele asetati ohvriannid) ning Baño de Vapor'ist (aurusaun). Sambaid on seal t6esti tuhandeid ja nad moodustavad mitmeid sirgeid ridu. Aurusaun oligi t6eline aurusaun -- tuleb v2lja, et ka maiadele tuttav asi.
Kaugemal asub El Caracol (tigu), mis on oma nime saanud tornis asuva spiraalse trepi j2rgi. Tegemist on observatooriumiga, kust j2lgiti taevakehade liikumist ja kus preestrid korraldasid kindlate t2htede seisude ajal rituaalseid tseremooniaid.
Vaatamist j2tkub mitmeks tunniks ja l6puni j6udes on tunne, nagu oleks saunas k2inud, higi voolab ja p6sed punetavad. P2evaga kulub mitu pudelit vett. Ja tyytuid suveniirimyyjaid on sadu.
6nneks olime nii targad olnud ja endale 6htuks valmis ostnud bussipiletid Tulumi; saime viimased kaks piletit.
Enne bussileminekut s6ime olude sunnil kylastuskeskuse ainsas restoranis h2biv22rse hamburguesa, aga ega siin peale kiirtoidu midagi valida polnudki.
Bussis oli kosutavalt jahe. 2,5 tunni p2rast saabusime Tulumi, mis on pisike linnake (15 000 elanikku) Kariibi mere kaldal. See on siiani esimene koht, kus me kohe esimeses hotellis 66maja ei saanud. Ka LP poolt kiidetud Weary Traveller oli lihtsalt sedav6rd noori ja l6busaid inimesi t2is, kahjuks. K6ndisime siis natuke edasi, hotelle on siin iga paari meetri j2rel. Leidsime sellise koha nagu La Casa del Sol, kus 300 peeso eest pakuti cabaña't, mida olime otsinud Palenques. Jah, ei asu ta mererannal ja on tegelikult ehitatud maja teisele korrusele koos kymnekonna teise samasugusega, aga ikkagi -- aknaluukide, rookatuse ja baldahhiiniga (okei-okei -- s22sev6rguga) voodiga majake oli meie k2sutuses.
Kuna bussijaamast tulles oli meile yhest restoranist m66dudes silma hakanud, et seal algab 15 minuti p2rast flamenco-show, siis k2isime ruttu vee alt l2bi ja l2ksime sinna. Koht oli v2ga 6dus -- rookatusega p2ikesevarjude all, m6nusad k6rvitsast uuristatud lambid, kahhelkivitykkidest laotud lauad. Flamencotants oli suht algeline, aga onu kitarril kyll t2itsa veenev. Omamoodi flamenco see oli, selline mehhiko-flamenco... Aga toidu k6rvale (laimisupp kanaga ja tacod kalaga) t2itsa m6nus!
No comments:
Post a Comment