"ratus oli hommikul kl. 5.30, sest olime v6tnud tuuri Chiapase ilusate koskede Agua Azul'i ja Misol-Ha juurde ning iidsesse maiade linna Palenque'sse.
Hommik pakkus kohe teravaid elamusi, kuna tuuribussi juht n6udis meie hostelist kedagi Marta Holan'it, kes oli justkui tuurile registreerunud. Martat ei leitud ja bussijuht l2ks n6utult minema. Meie muudkui ootasime, aga rohkem yhtegi bussi ei tulnud. M6ne aja p2rast saabus bussijuht tagasi uuesti Martat otsima. Selgus, et Marta peaks elama toas number 5, nagu meiegi ;)! Peale p6hjalikumat arutamist oletasime koos, et mina see salap2rane Marta olengi, ilmselt olid kellegi erilise k2ekirja abil minu nimest s2ilinud vaid esit2hed!
Igal juhul astusime bussi koos k2put2ie teiste huvilistega (2 prantsuse kutti ja paar mehhiklast). Bussis6it kulges j2llegi traditsioonilises kesk-mehhiko stiilis -- m2gedes yles-alla m66da j2rske kurve. Lisaboonusena valdas t2nane bussijuht ka kummide vilistamise kunsti, nii et Ameerika m2ed (siin nimetatakse seda atraktsiooni l6bustuspargis muide Vene m2gedeks) olid ka seekord hinna sees.
Esimene peatuskoht oli Agua Azul, mis kujutab endast keset dzhunglit m2est alla voolavat j6ge, mis moodustab vahuste koskede vahel tyrkiissinise veega t2idetud basseine, kus saab ka ujuda. Pilt oli ilus, aga siiski mitte nii v6imas, nagu Plitvice Horvaatias. Ymbritsev dzhungel vilistas ja piiksus nii valjult, et minul tekkis algul kysimus, kas mingi autosignaal undab v6i mis. Tegelikult huilgavad erinevad linnud, tirtsud ja nahkhiired. Ujusime ka natuke, v2ike jahutus oli omal kohal, kuigi vaid hetkeks, sest palavus oli tappev, 6hk niiske ja raske, nii et riided olid m6ne minutiga higist l2bim2rjad. Troopika ikkagi.
S6ime m6ned maitsvad pirukad, mida tydrukud mitmel pool suurtel pannidel 6lis praadisid . Yldiselt LP jt. reisijuhid hoiatavad t2naval s66mise eest, aga ju meil siis on raudne ida-euroopa seedimine, sest seni pole veel p6hja alt l66nud. Ja pealegi on t2navatoit v2ga maitsev.
Paarkymmend kilomeetrit edasi tegime peatuse Misol-Ha juures, mis on lihtsalt yks juga, kust vesi 35 m k6rguselt alla kukub, ymberringi rohkelt troopilisi taimi -- igat sorti palme , monsterad, erinevate suurte punaste 6itega p66said, liaane. Yhes6naga -- vihmamets. Meil kasvatatakse m6nesid neist pottides.
Edasi s6ites peatasid meid mitmed ametlikud ja mitte-ametlikud maksukogumispunktid. Mitteametlikud on sellised, kus papid kahel pool teed 6lut lasevad ja j2me k6is on yle tee veetud. Kes l2bi tahab saada, maksab v2ikse nutsu. Meie bussijuht maksis, ilmselt on niimoodi lihtsam.
20 km edasi ongi Palenque, mehhiklaste au ja uhkus ja rahvuslik aare, yks maiade arhitektuuri parimaid eksemplare. Linna 6ige nimi arvatakse olevat hoopis Lakam-Ha (Suur Vesi) ning see on olnud inimeste elupaigaks arvatavalt 1. sajandist e.m.a. Tema hiilgeajaks olid aastad 630-740, mil pandi pysti peamised ehitised. Linna t2htsaimaks valitsejaks oli Pakal aastatel 615-683, keda hieroglyyfidel kujutatakse p2ikese ja kilbina. Ta elas tolle aja kohta haruldaselt vanaks -- 80-aastaseks. Linna tegelik suurus on ca 15 km2, kuid v2lja on sellest kaevatud vaid kompaktsem keskosa.
Paleque on hoopis erinev Teotihuacanist ja Monte Albanist, kus ei kasva eriti midagi, ainult k6rbenud rohi. See linn siin aga asub keset vilistavat ja m6irgavat (m6iraahvid!) dzhunglit, uppudes rohelusse. Hooned on samuti senin2htutest erinevad, siinseid on lihtsam ette kujutada elumajadena, kuna mitmesse p22seb ka sisse, et n2ha v6lvk2ike ning suuremaid ja v2iksemaid ruume. Rohkem on s2ilinud ka reljeefe uste ja akende ymber ning seinamaale , kujutades jumalate toimetusi ja t2htsamaid syndmusi Palenque valitsejate elust. Algselt olevat k6ik pyramiidid olnud veripunaseks v2rvitud, sinise-kollasekirjute kaunistustega.
Ma ei viitsi k6ikidest templitest ja valitsejatest kirjutada, kes tahab, loeb ise raamatust. Igal juhul erinevaid hooneid ja templeid siin mitukymmend.
Ymber templite voolab v2ike oja, mis kunagi on ilmselt olnud suurem j6gi, millest maiad olid endale basseine paisutanud.
Koht oli t6esti kift, kuid troopiline palavus ja higist l2bim2rjad riided halvasid igasuguse my6ttetegevuse ja inimesed loivasid aegluubis m66da v2ljakut v6i lesisid puude varjus nagu laisad l6vid Animal Planeti kanalil.
Kuna meil polnud plaanis tuuribussiga San Cristobali tagasi minna, lasime end maha panna hotelli Mayabell juures. Meil oli kinnisidee 66bida dzhunglis cabaña's (see on selline neegrihytt, rookatusega), aga ilmselt olid need siin juba h6ivatud, sest meile anti hoopis kahene tuba oma vannitoa ja ventilaatoriga, seda 650 rha eest. 6ised dzhunglih22led saime ikkagi. OK, pealegi oli siin ka bassein, mille m6nusid kohe ka kasutasime.
Kuna meil puudusid j2rgmiseks p2evaks bussipiletid Yucatanile, tuli 2ra k2ia ka linnas, mis asub ca 7 km kaugusel. Takso sinna maksis 30 peesot (oi, mulle see taksos6it siin meeldib!). Kuigi, t6e huvides peab lisama, et tagasis6idu eest kysiti 60 peesot, ilmselt oli nutikam taksojuht. Tegime suured silmad ja maksime 50. Ei koti siin midagi turiste.
Bussijaamas selgus kurb t6siasi, et esimene Yucatani-suunaline buss l2heb j2rgmisel 6htul kl. 21. No mis siis ikka, kuna meil kindlaid plaane polnud tehtud (vahepeal haudusime koguni m6tet teha v2ike trip Guatemaalasse, aga palavus tegi oma t66 ja rohkem varemeid sellise ilmaga vaadata ei ihanud), siis polnud me ka pileteid ette 2ra ostnud. Selge, tuleb j2rgmine p2ev kuidagi 6htusse veeretada.
Tegime hotelli vaba6hurestoranis v2ikese 6htus66gi koos paari veiniga (kokku vist umbes 300 raha). V2ga m6nus 6htu oli -- l6unamaa 66, dzhunglih22led ja elav muusika kitarride ja bongotrummidega rastapatsiliste, palja ylakehaga, rohkete t2toveeringute ja ehetega androgyynide esituses.
Mida polnud, olid anopheles'ed, ehk malaarias22sed, meie olime ometigi agressiooniks valmistunud, varudes ohtralt putukat6rjevahendit!
Hommik pakkus kohe teravaid elamusi, kuna tuuribussi juht n6udis meie hostelist kedagi Marta Holan'it, kes oli justkui tuurile registreerunud. Martat ei leitud ja bussijuht l2ks n6utult minema. Meie muudkui ootasime, aga rohkem yhtegi bussi ei tulnud. M6ne aja p2rast saabus bussijuht tagasi uuesti Martat otsima. Selgus, et Marta peaks elama toas number 5, nagu meiegi ;)! Peale p6hjalikumat arutamist oletasime koos, et mina see salap2rane Marta olengi, ilmselt olid kellegi erilise k2ekirja abil minu nimest s2ilinud vaid esit2hed!
Igal juhul astusime bussi koos k2put2ie teiste huvilistega (2 prantsuse kutti ja paar mehhiklast). Bussis6it kulges j2llegi traditsioonilises kesk-mehhiko stiilis -- m2gedes yles-alla m66da j2rske kurve. Lisaboonusena valdas t2nane bussijuht ka kummide vilistamise kunsti, nii et Ameerika m2ed (siin nimetatakse seda atraktsiooni l6bustuspargis muide Vene m2gedeks) olid ka seekord hinna sees.
Esimene peatuskoht oli Agua Azul, mis kujutab endast keset dzhunglit m2est alla voolavat j6ge, mis moodustab vahuste koskede vahel tyrkiissinise veega t2idetud basseine, kus saab ka ujuda. Pilt oli ilus, aga siiski mitte nii v6imas, nagu Plitvice Horvaatias. Ymbritsev dzhungel vilistas ja piiksus nii valjult, et minul tekkis algul kysimus, kas mingi autosignaal undab v6i mis. Tegelikult huilgavad erinevad linnud, tirtsud ja nahkhiired. Ujusime ka natuke, v2ike jahutus oli omal kohal, kuigi vaid hetkeks, sest palavus oli tappev, 6hk niiske ja raske, nii et riided olid m6ne minutiga higist l2bim2rjad. Troopika ikkagi.
S6ime m6ned maitsvad pirukad, mida tydrukud mitmel pool suurtel pannidel 6lis praadisid . Yldiselt LP jt. reisijuhid hoiatavad t2naval s66mise eest, aga ju meil siis on raudne ida-euroopa seedimine, sest seni pole veel p6hja alt l66nud. Ja pealegi on t2navatoit v2ga maitsev.
Paarkymmend kilomeetrit edasi tegime peatuse Misol-Ha juures, mis on lihtsalt yks juga, kust vesi 35 m k6rguselt alla kukub, ymberringi rohkelt troopilisi taimi -- igat sorti palme , monsterad, erinevate suurte punaste 6itega p66said, liaane. Yhes6naga -- vihmamets. Meil kasvatatakse m6nesid neist pottides.
Edasi s6ites peatasid meid mitmed ametlikud ja mitte-ametlikud maksukogumispunktid. Mitteametlikud on sellised, kus papid kahel pool teed 6lut lasevad ja j2me k6is on yle tee veetud. Kes l2bi tahab saada, maksab v2ikse nutsu. Meie bussijuht maksis, ilmselt on niimoodi lihtsam.
20 km edasi ongi Palenque, mehhiklaste au ja uhkus ja rahvuslik aare, yks maiade arhitektuuri parimaid eksemplare. Linna 6ige nimi arvatakse olevat hoopis Lakam-Ha (Suur Vesi) ning see on olnud inimeste elupaigaks arvatavalt 1. sajandist e.m.a. Tema hiilgeajaks olid aastad 630-740, mil pandi pysti peamised ehitised. Linna t2htsaimaks valitsejaks oli Pakal aastatel 615-683, keda hieroglyyfidel kujutatakse p2ikese ja kilbina. Ta elas tolle aja kohta haruldaselt vanaks -- 80-aastaseks. Linna tegelik suurus on ca 15 km2, kuid v2lja on sellest kaevatud vaid kompaktsem keskosa.
Paleque on hoopis erinev Teotihuacanist ja Monte Albanist, kus ei kasva eriti midagi, ainult k6rbenud rohi. See linn siin aga asub keset vilistavat ja m6irgavat (m6iraahvid!) dzhunglit, uppudes rohelusse. Hooned on samuti senin2htutest erinevad, siinseid on lihtsam ette kujutada elumajadena, kuna mitmesse p22seb ka sisse, et n2ha v6lvk2ike ning suuremaid ja v2iksemaid ruume. Rohkem on s2ilinud ka reljeefe uste ja akende ymber ning seinamaale , kujutades jumalate toimetusi ja t2htsamaid syndmusi Palenque valitsejate elust. Algselt olevat k6ik pyramiidid olnud veripunaseks v2rvitud, sinise-kollasekirjute kaunistustega.
Ma ei viitsi k6ikidest templitest ja valitsejatest kirjutada, kes tahab, loeb ise raamatust. Igal juhul erinevaid hooneid ja templeid siin mitukymmend.
Ymber templite voolab v2ike oja, mis kunagi on ilmselt olnud suurem j6gi, millest maiad olid endale basseine paisutanud.
Koht oli t6esti kift, kuid troopiline palavus ja higist l2bim2rjad riided halvasid igasuguse my6ttetegevuse ja inimesed loivasid aegluubis m66da v2ljakut v6i lesisid puude varjus nagu laisad l6vid Animal Planeti kanalil.
Kuna meil polnud plaanis tuuribussiga San Cristobali tagasi minna, lasime end maha panna hotelli Mayabell juures. Meil oli kinnisidee 66bida dzhunglis cabaña's (see on selline neegrihytt, rookatusega), aga ilmselt olid need siin juba h6ivatud, sest meile anti hoopis kahene tuba oma vannitoa ja ventilaatoriga, seda 650 rha eest. 6ised dzhunglih22led saime ikkagi. OK, pealegi oli siin ka bassein, mille m6nusid kohe ka kasutasime.
Kuna meil puudusid j2rgmiseks p2evaks bussipiletid Yucatanile, tuli 2ra k2ia ka linnas, mis asub ca 7 km kaugusel. Takso sinna maksis 30 peesot (oi, mulle see taksos6it siin meeldib!). Kuigi, t6e huvides peab lisama, et tagasis6idu eest kysiti 60 peesot, ilmselt oli nutikam taksojuht. Tegime suured silmad ja maksime 50. Ei koti siin midagi turiste.
Bussijaamas selgus kurb t6siasi, et esimene Yucatani-suunaline buss l2heb j2rgmisel 6htul kl. 21. No mis siis ikka, kuna meil kindlaid plaane polnud tehtud (vahepeal haudusime koguni m6tet teha v2ike trip Guatemaalasse, aga palavus tegi oma t66 ja rohkem varemeid sellise ilmaga vaadata ei ihanud), siis polnud me ka pileteid ette 2ra ostnud. Selge, tuleb j2rgmine p2ev kuidagi 6htusse veeretada.
Tegime hotelli vaba6hurestoranis v2ikese 6htus66gi koos paari veiniga (kokku vist umbes 300 raha). V2ga m6nus 6htu oli -- l6unamaa 66, dzhunglih22led ja elav muusika kitarride ja bongotrummidega rastapatsiliste, palja ylakehaga, rohkete t2toveeringute ja ehetega androgyynide esituses.
Mida polnud, olid anopheles'ed, ehk malaarias22sed, meie olime ometigi agressiooniks valmistunud, varudes ohtralt putukat6rjevahendit!
No comments:
Post a Comment