T2na 66sel oli ypris k6va torm, seet6ttu ei saanud me v2ga h2sti magada. Vihma kyll ei sadanud, aga tuul oli selline, et tekkis kahtlus, kas hommikuks on ikka katus pea kohal. Hommikuks aga oli tuul vaibunud ja v2ljas valitses taas selline keskmine Mehhiko ilm, s.t. t2itsa talutav temperatuur, mis hakkab tuure koguma alles keskp2evaks.
K2isime hommikust s66mas ja l2ksime bussijaama, et startida Puerto Escondidosse. Kui asjad peale laotud, jaotati k6igile oksendamisvastaseid tablette (difenhydramiin, ehk meil tuntud kui dimedrool). No see kyll midagi head ei t6otanud! Halba aimates ronisime bussi ja tunni m66dudes algasid t6elised Ameerika m2ed! Tee ainult kurvidest koosneski, vaheldumisi vasakule ja paremale, yles-alla. S6ita oli kyll ainult 248km, kuid tee ise2rasusi arvestades kestis s6it 6,5 tundi. Ei tea, kas t2nu tablettidele, aga k6ige hullemat 6nnestus v2ltida.
Bussis tutvusime yhe Mehhiko noorpaariga Monterreyst, kes olid v2ga palju maailmas ringi r2nnanud, kutt oli isegi Tallinnas k2inud. Nemad soovitasid meil kindlasti minna ka Playa del Carmenile, mis pidi olema Mehhiko ilusamaid randu. V6ib-olla l2hmegi.
Siis oli seal yks Tshehhi tydruk, kes elabki r2nnates, paar kuud t66tab kusagil ja reisib j2lle edasi. Ytles, et tahab psyhholoogiat 6ppida, aga ei suuda kusagile viieks aastaks paikseks j22da :)). Lootis, et leiab endale edaspidi t66, mis v6imaldab teenida piisavalt raha ja olla oma aja peremees. No eks see sobiks meile kõigile päris hästi, kas pole? Palju raha ja et midagi tegema ei peaks!
Puerto Escondidos (t6lkes "varjatud sadam") valitses p6rgupalavus, lisaks oli 6hk v2ga niiske, nagu ookeani 22res oodata v6ibki. LP abil valisime endale v2lja hotelli Mayflower, kus 650 peeso eest anti suur tuba laia voodiga ja vaatega Vaiksele ookeanile. P2ris kindel, et P2rnu rannas ei saa selle raha eest midagi.
N2lg juba n2pistas ja m66da peat2navat k6ndides leidsime kena terassi, kus l6unat syya. Mina s6in juustu ja peekoni sisse keeratud hiidkrevette, Rainer s6i mingit valget kala. V2ga maitsev oli, arve oli 250 peesot umbes.
Edasi ostsime reisibyroost endale piletid homseks 66bussiks Tuxtla Gutierrezi. S6it on umbes 12 tundi, ei tahaks p2eva sellele kulutada.
Siis jalutasime randa, kus kohe tuldi pakkuma paadis6itu lahes koos kilpkonnade ja delfiinide vaatlusega (viimaseid siiski kindla peale ei lubatud). Kysiti 500, l6puks leppisime 350 peale kokku. S6it oli t6esti vahva, linn on ookeanilt vaadates imeilus oma hotellide, villade ja palmidega. Yhe ranna nimi oli Playa Amor, sinna pidi mindama kahekesi ja tagasi tuldama kolmekesi ;)). Ja tortuga´t n2gime t6esti! Tegelikult isegi katsusime, sest kilpkonna m2rgates kargas onu paadip2rast vette ja pyydis tortuga osavasti kinni ning vinnas paati, et lugupeetud gringod saaks kilpsiga pilti teha. Siis lasti ta kenasti vette tagasi, ilmselt on nad juba harjunud, et neid paar korda p2evas turistidele n2itamiseks kinni pyytakse.
Pelikane on siin ka palju, aga nad pole yldsegi valged, vaid pigem sellised pruunikad, nagu noored kajakad.
K2isime korraks ka ujumas, selles rannas (Playa Marinero) saab seda nimelt teha, erinevalt Playa Zicatelast, mis j22b veidi kaugemale ja kus on ka palju hotelle, aga seal ilma lauata vette minna ei soovitata, sest laine kyynib 4-5 meetrini (LP andmetel kohati isegi 12 meetrini). Vesi oli p2ris soe, aga kuna t6mmud onud ei saa pilku bikiinides valgetelt naistelt, siis v2ga kaua seal poseerida ei tahtnud.
Muide, neil on ajalehtedes sex-kuulutuste rubriigis ka ainult valgete naiste pildid. Nagu ka t2navapildis reklaamidel. Ka n2iteks lastearsti reklaamil on valged p6ngerjad.
T2na me midagi rohkem ei teinudki, nyyd l2heme veel natuke s66ma ja siis ilmselt magama.
Aa, yks asi tuli veel Oaxacast meelde. Nimelt myydi turul imelikke pruune kr6buskeid, mis l2hemal vaatlusel osutusid kypsetatud rohutirtsudeks. No sellist v6imalust ei saa ju k2est lasta! V6tsin siis yhe n2pu vahele ja... k6ndisin temaga ikka 6ige mitu head t2navavahet pyydes veenda Rainerit seda s66ma, et ma siis nagu vaatan, mis n2gu ta teeb. Ei l2ind l2bi, ta ei olnud kohe sugugi vaimustatud sellest. Pakkusin talle siis poolt rohutirtsu, lootes, et tema v6tab esimese poole. Ta punnis ikka niikaua vastu, kuni mul ei j22nud midagi yle, olin seda tirtsu ju juba mitu kvartalit n2pu vahel veeretanud, kahju 2ra ka visata. V6tsin siis julguse kokku ja surusin vastikustunde maha (ilmselt mingi evolutsiooniline kaitserefleks) ja hammustasin. Maitses nagu... vobla. Jah, just. Aga voblas6ber pole ma kunagi olnud.
K2isime hommikust s66mas ja l2ksime bussijaama, et startida Puerto Escondidosse. Kui asjad peale laotud, jaotati k6igile oksendamisvastaseid tablette (difenhydramiin, ehk meil tuntud kui dimedrool). No see kyll midagi head ei t6otanud! Halba aimates ronisime bussi ja tunni m66dudes algasid t6elised Ameerika m2ed! Tee ainult kurvidest koosneski, vaheldumisi vasakule ja paremale, yles-alla. S6ita oli kyll ainult 248km, kuid tee ise2rasusi arvestades kestis s6it 6,5 tundi. Ei tea, kas t2nu tablettidele, aga k6ige hullemat 6nnestus v2ltida.
Bussis tutvusime yhe Mehhiko noorpaariga Monterreyst, kes olid v2ga palju maailmas ringi r2nnanud, kutt oli isegi Tallinnas k2inud. Nemad soovitasid meil kindlasti minna ka Playa del Carmenile, mis pidi olema Mehhiko ilusamaid randu. V6ib-olla l2hmegi.
Siis oli seal yks Tshehhi tydruk, kes elabki r2nnates, paar kuud t66tab kusagil ja reisib j2lle edasi. Ytles, et tahab psyhholoogiat 6ppida, aga ei suuda kusagile viieks aastaks paikseks j22da :)). Lootis, et leiab endale edaspidi t66, mis v6imaldab teenida piisavalt raha ja olla oma aja peremees. No eks see sobiks meile kõigile päris hästi, kas pole? Palju raha ja et midagi tegema ei peaks!
Puerto Escondidos (t6lkes "varjatud sadam") valitses p6rgupalavus, lisaks oli 6hk v2ga niiske, nagu ookeani 22res oodata v6ibki. LP abil valisime endale v2lja hotelli Mayflower, kus 650 peeso eest anti suur tuba laia voodiga ja vaatega Vaiksele ookeanile. P2ris kindel, et P2rnu rannas ei saa selle raha eest midagi.
N2lg juba n2pistas ja m66da peat2navat k6ndides leidsime kena terassi, kus l6unat syya. Mina s6in juustu ja peekoni sisse keeratud hiidkrevette, Rainer s6i mingit valget kala. V2ga maitsev oli, arve oli 250 peesot umbes.
Edasi ostsime reisibyroost endale piletid homseks 66bussiks Tuxtla Gutierrezi. S6it on umbes 12 tundi, ei tahaks p2eva sellele kulutada.
Siis jalutasime randa, kus kohe tuldi pakkuma paadis6itu lahes koos kilpkonnade ja delfiinide vaatlusega (viimaseid siiski kindla peale ei lubatud). Kysiti 500, l6puks leppisime 350 peale kokku. S6it oli t6esti vahva, linn on ookeanilt vaadates imeilus oma hotellide, villade ja palmidega. Yhe ranna nimi oli Playa Amor, sinna pidi mindama kahekesi ja tagasi tuldama kolmekesi ;)). Ja tortuga´t n2gime t6esti! Tegelikult isegi katsusime, sest kilpkonna m2rgates kargas onu paadip2rast vette ja pyydis tortuga osavasti kinni ning vinnas paati, et lugupeetud gringod saaks kilpsiga pilti teha. Siis lasti ta kenasti vette tagasi, ilmselt on nad juba harjunud, et neid paar korda p2evas turistidele n2itamiseks kinni pyytakse.
Pelikane on siin ka palju, aga nad pole yldsegi valged, vaid pigem sellised pruunikad, nagu noored kajakad.
K2isime korraks ka ujumas, selles rannas (Playa Marinero) saab seda nimelt teha, erinevalt Playa Zicatelast, mis j22b veidi kaugemale ja kus on ka palju hotelle, aga seal ilma lauata vette minna ei soovitata, sest laine kyynib 4-5 meetrini (LP andmetel kohati isegi 12 meetrini). Vesi oli p2ris soe, aga kuna t6mmud onud ei saa pilku bikiinides valgetelt naistelt, siis v2ga kaua seal poseerida ei tahtnud.
Muide, neil on ajalehtedes sex-kuulutuste rubriigis ka ainult valgete naiste pildid. Nagu ka t2navapildis reklaamidel. Ka n2iteks lastearsti reklaamil on valged p6ngerjad.
T2na me midagi rohkem ei teinudki, nyyd l2heme veel natuke s66ma ja siis ilmselt magama.
Aa, yks asi tuli veel Oaxacast meelde. Nimelt myydi turul imelikke pruune kr6buskeid, mis l2hemal vaatlusel osutusid kypsetatud rohutirtsudeks. No sellist v6imalust ei saa ju k2est lasta! V6tsin siis yhe n2pu vahele ja... k6ndisin temaga ikka 6ige mitu head t2navavahet pyydes veenda Rainerit seda s66ma, et ma siis nagu vaatan, mis n2gu ta teeb. Ei l2ind l2bi, ta ei olnud kohe sugugi vaimustatud sellest. Pakkusin talle siis poolt rohutirtsu, lootes, et tema v6tab esimese poole. Ta punnis ikka niikaua vastu, kuni mul ei j22nud midagi yle, olin seda tirtsu ju juba mitu kvartalit n2pu vahel veeretanud, kahju 2ra ka visata. V6tsin siis julguse kokku ja surusin vastikustunde maha (ilmselt mingi evolutsiooniline kaitserefleks) ja hammustasin. Maitses nagu... vobla. Jah, just. Aga voblas6ber pole ma kunagi olnud.
No comments:
Post a Comment