Öö bussis m66dus korduvate peatustega, kus bussi tulid s6jav2elased, kes istmevahedest pingsalt midagi otsisid. Yks Mehhiko poiss, kes sygavasti magas, aeti yles ja paluti oma koti sisu ette n2idata. Yhel vaesel prantsuse kutil oli kogu seljakotis olnud kraam m66da bussialust pagasiruumi laiali puistatud. Meie kotte ei olnud 6nneks keegi puutunud. Kas leiti ka relvi, illegaalseid immigrante v6i narkootikume, sellest meile teada ei antud.
Meridasse j6udsime sygavas 66s, kl. 5 hommikul. Linn oli pime, aga valitsev palavus andis m6ista, milliseks temperatuur veel p2eval kujuneda v6ib. Pimedas ei tahtnud seljakottidega eriti m66da linna konnata, LP abil tuvastasime l2hima B&B kahe kvartali kaugusel -- Casa Cecil. Mingi ime l2bi oli peremees varajasel hommikutunnil yleval ja tuli kellahelina peale kohe avama. Saime 250 raha eest v2ikese ventilaatoriga toa. K2isime dushi all ja magasime paar tunnikest.
Hommikul l2ksime linna peale. Kesklinna oli kymmekond kvartalit maad. LP-s on olemas k6igi linnade kaardid (kesklinna piirkonnad siis), seega tavaliselt, kui pole turismiinfopunktist paremat kaarti saanud, ajavad t2itsa asja 2ra. Meridas, nagu ka mitmes teises linnas, on linnaplaan yldse v2ga lihtne -- keskel on zocalo v6i plaza major ehk suur v2ljak ja selle ymber siis t2navad -- yhes suunas paaritute, teises paarisnumbritega. Kui mingit kohta otsid, 6eldakse n2iteks -- see on 60. ja 53. t2nava nurgal. Lihtne, ei mingit eksimisv6imalust.
Esmalt sattusime Merida katedraali juurde, mille peamiseks reliikviaks on villilise Kristuse kuju (Cristo de las Ampullas). Legend r22gib, et kuju on v2lja nikerdatud yhestainsast puust, mida tabas v2lk ja mis p6les kogu 66 ilma, et sellega oleks midagi juhtunud. R22gitakse ka, et see oli ainus ese, mis p22ses Ichmuli kiriku h2vitamisel 17. sajandil, kuigi kuumuse t6ttu kuju tumenes ja sellele tekkisid nn. "villid". Meie neid ville ei n2inud, sest ei saanud nii l2hedale minna, ilma et oleks seganud palvetajaid selle ees. Ilmselt see v2rv siis kuidagi kobrutab seal peal.
Peale vaimutoitu katedraalis hakkas patune ihu ikkagi ka hommikus66ki n6udma, seega otsisime yles sellise koha, nagu El Trapiche, mida LP soovitab, kui odavat kohta Mehhiko toitude ja m6nusa 6hkkonnaga. 40 peeso eest t2itsa kobe hommikus66k: sink, munad, apelsinimahl, kohv ja traditsiooniline oapl6ga, mida pakutakse siin kyll peaaegu iga toidu k6rvale).
J2rgnevalt piiluseime Iglesia de Jesus'esse, ehk siis Jeesusele pyhendatud kirikusse. Siinsamas tabas meid ylevoolavalt s6bralik mehhiklane, kelle tegelikud motiivid selgusid pisut hiljem. Vestlus algas 2raarvamism2nguga: Kust te tulete? Ameerika? Poola? Austria? Saksamaa? Prantsusmaa? Sloveenia? Itaalia? Tshehhi? Inglismaa? Shveits? Nagu hiljem selgus, kuulub selline m2ng k6igi temataoliste repertuaari. Turist on ju jube 6nnelik, kui tema p2ritolu tykk aega 2ra ei arvata, meie puhul siis kohe yldse mitte, sest ega nende geograafiaalased teadmised Estoniat reeglina ei sisalda. Vestus j2tkub isklikumatel teemadel: kas teil lapsi ka on? Kui vanad? Teate, mina olen antropoloogiatudeng ja suur maia-huviline ja ise ka maia tegelikult. Ja saladuskatte all ytlen teile, amigo'd, et siit kaks kvartalit l6una suunas on eriti tore maiade k2sit66 koht, kohe mitu poodi j2rjest ja k6ik on jube ehtne ja toetab maiade kultuuri pealegi. Kahjuks on see kyll veel avatud vaid 45 minutit ja homme on yldse kinni, nii et peate kiirustama. Aga mul on natuke aega, ja hea inimene, nagu ma olen, saadan teid kohe sinna.
Ja - hops - trepil antakse teid yle supersalesman'ile, kes ilmselt suudaks ka eskimole j22kuubikuid myya. Ehtsast sisalist (see on yks palmisarnane taim) v6rkkiiged (Merida on tuntud, kui v6rkkiikede ja panama-kybarate pealinn), samast materjalist kangast riided, tikanditega ja ilma, rohkelt v2rvilist keraamikat, tikitud vaipu, tekke jne. jne. jne. Proovige seda v6rkkiike, see on v2ga mugav, riputa, kuhu tahad! Pesumasinas saab pesta! Maksab ainult 2100 raha, aga kuna te pole gringod, vaid amigo'd Estoniast, siis saate 600-ga, kui ostate ka sisalist meestes2rgi 500 peesoga! See on superhind, just for you!
Suurte raskustega p6genesime, seekord siiski midagi ostmata. Eelpool nimetatud "antropoloogiatudengit" n2gime hiljem j2rgmisi valgeid inimesi 2ra r22kimas.
Ostsime hoopis piletid tuuribussile, millega kahe tunni jooksul linna peal tiirutades olulisemad vaatamisv22rsused 2ra n2gime (kesklinn paljude kirikutega, Paseo de Montejo, mis on Merida 19. sajandi linnaplaneerijate pyye luua boulevard Mexico City Paseo de Reforma v6i Pariisi Champs Elysee eeskujul; rikaste elurajoon tohutusuurte m6isate ja lossidega, paljud neist ehitatud prantsuse stiilis).
Edasi k2isime antropoloogiamuuseumis. Need on siin k6ik olnud v2ga informatiivsed. Siinne keskendus Yucatani poolsaare maiadele. Muu hulgas saime n2ha, kuidas nad ikkagi oma peakuju saavutasid (k6rge, tahapoole suunatud otsmik, mis muudab kukla munakujuliseks ja nina n2o k6ige r6hutatumaks osaks). Selleks pandi lastele spetsiaalne laud otsmikule ja teine kukla taha ja seoti need omavahel kahelt poolt k6vasti kinni, aeg-ajalt juurde pingutades. Tulemuseks siis kohalikule iluideaalile vastav kolbakuju, aga vahel ka hoopis k66rdsilmad ja vesipea. Maiad harrastasid ka t2toveerimist ja hammaste kaunistamist viilides neid erikujulisteks ja kinnitades neile v2ikesi poolv22riskive.
Antakse ka ilus ylevaade maiade
numbrisysteemist: t2pp on 1, kriips on 5, neid kombineerides saab t2histada arvud kuni 19-ni; j2rgmised arvud, mille abil teisi arve moodustati, on 20, 400 ja 8000. Nulli t2histab merekarbikujutis.
Kalendrist: maiad olid hoolsad taevakehade liikumise j2lgijad (paljud templid on ehitatud nii, et seda hea teha oleks). P2ikesekalendris oli 365 p2eva: 18 kuud, igayhes 20 p2eva pluss 5 "lisa"-p2eva -- nende ajal olid pidustused. Lisaks oli neil veel rituaalne ehk kuukalender, mis koosnes 260 p2evast, 20 m2rgist ja 13 numbrist, mida kasutati kindla p2eva nimetamiseks koos p2ikesekalendriga. Niisuguse kalendrite kombineerimisega kordub sama p2ev iga 18 980 p2eva j2rel. Ehk 52 p2ikese- ja 73 rituaalse kalendri tsykli j2rel. P2ris keeruline, aga kalender oli v2ga t2pne, n2iteks esimese, 365-p2evase kalendri viga oli vaid 17 sekundit. Selle kalendri j2rgi moodustasid 1 872 000 p2eva nn. suure tsykli, mis l6peb 23. detsembril 2012. aastal. Nii et kolme aasta p2rast saame olla kataklysmi tunnistajateks...
Kirjast: maiadel oli oma kirjasysteem, mis moodustus umbes 350-st p6hielemendist ja umbes 350-st lisaelemendist, mida v6is p6hielemendi juures olla mitu. Lisaks oli sadakond "portreeglyyfi", mis kujutasid jumalaid.
Kosmoloogiast: maiade maailm koosnes kolmest osast -- taevast, maast ja allmaailmast. Taevas koos koosnes omakorda 13 kihist ja Xibalba, allmaailm, kuhu surnud l2ksid, 9 kihist. Maa ise asus suure krokodilli seljal, kes ujus vees ja kelle seljal kasvasid taimed.
Peale oluliste teadmiste saime muuseumis veidi varju v2ljas valitseva 42-kraadise palavuse eest. Õnneks pole aga 6hk siin nii niiske, nagu dzhunglis, seega on ringiliikumine pisut talutavam.
S66gikoha otsimise vaev lahendati j2lle meie eest. Zocalo l2hedal yhe s66gikoha menyyd uurides saabus restorani palgaline "2rar22kija", kes alustas j2llegi sellele linnale iseloomuliku 2raarvamism2nguga. Estonia peale pole keegi veel ise tulnud, aga yldiselt teatakse, et see on kuskil Lithuania l2hedal. Andes mesimagusal toonil ylevaate mehhiko k66gist, suruti meid juba s6bralikult lauda. S66k oli p2ris hea -- conchinita, ehk siis eestlasele sobilik sealiha juba tuntud oapl6ga ja marineeritud sibulaga. Onu avaldas korduvalt vaimustust meie suurep2rase español'i yle, selleks piisas 6elda si, si ja tellida cerveza't (6lut) ja limonada't (v2rskelt pressitud laimimahl veega j22tykkide ja natukese suhkruga -- v2ga m6nus hapukas jook kuuma ilmaga). K6ht t2is ja 300 peeso v6rra vaesemad, soovitati meil ilmtingimata 2ra k2ia maiade k2sit66poes, kus parimad v6rkkiiged ja panama-kybarad (kus me juba t2na k2inud olime). Seega super-turundusv6rgustik, sinu uus amigo soovitab sulle parimat! Ahjaa -- avatud m6istagi veel ainult tund aega ja siis suletakse kolmeks p2evaks (myygitrikk nimega "kui te kohe ei l2he, v6ite ilma j22da!). Kuidagi tuttav tuli ette... Nagu maffia, jumala eest!
L2ksime hoopis k6rvalasuvasse Palacio de Gobierne'sse (seal t66tavad Yucatani osariigi valitsusasutused) vaatama kohaliku kunstniku Fernardo Castro Pacheco seinamaale, mis kujutavad maiade ajalugu ja nende kokkupuuteid hispaanlastega. Muu hulgas oli seal maal frantsiskaani mungast Diego de Landa'st, kes 16. sajandil lasi h2vitada k6ik maiade raamatud ja yrikud (ainult 4 tykki on s2ilinud, nende hulgas ka eesti keeles ilmunud Popol Vuh). Samas kirjutas ta maiade elust ja kommetest ise raamatu, t2nu millele on olemas needki v2hesed teadmised maiadest, mis meil praegu on. V6i 6igemini -- meil on Diego de Landa n2gemus maiade elust ja uskumustest, kahjuks.
Istusime parki pingile ja m6tlesime natuke jalgu puhata. Kohe saabus s6bralik v6rkkiigemyyja, kelle v6luv olek ja 41-aastane v6rkkiikede valmistamise ja myygi kogemus viis l6puks meie allaandmiseni. Lugu algas juba tuttava 2raarvamism2nguga ja siira ("siira"?) huviga Eesti ja meie vastu. Asja t2iendas piltmatejal onust endast ja tema naisest neid v6rkkiikesid punumas. Meie kinnitaime kyll, et meil pole yldsegi v6rkkiike tarvis, aga l6puks... Oh, k2ia Mehhikos ja lahkuda sisalikiust v6rkkiigeta tundus ilmv6imatu, asja hind langes poole tunniga yle 50% ja onu antud show oli meisterlik. Seda talle ka ytlesime ja ta oli r66muga n6us, 41-aastane kogemus ju. "Kui teil oleks seda vaja olnud, oleks te ju esimese hinnaga juba ostnud!" Kaup koos, lahkusime s6pradena, kumbki pool ei tundnud end petetuna.
Muide, ega kellelgi v6rkkiike pole vaja? Ehtsast sisalist! ;))
6htu oli k2tte j6udnud ja arvestades Raineri paanikat pimeduse ees v66ras linnas, kobisime hotelli.
Tegelikult ei kaota turist midagi, kui ta Merida vahele j2tab. P6hiatraktsiooniks on siin kaupmehed ja restoranipidajad, kelle elukysimuseks on lollide k6ndivate valgete rahakottide tyhjakstegemine.
Tegelikult oli siin ikka kenasid inimesi ka. Mitu tyypi tuli meiega t2itsa niisama juttu ajama ega pyydnudki meile midagi myya. Yldiselt on mehhiklased v2ga s6bralikult meelestatud valgete inimeste suhtes, kes on p2rit yksk6ik kust, v2lja arvatud Ameerika Yhendriigid. Homme pidi Meridasse saabuma j2rjekordne kaks kruiisilaevat2it gringosid. Selle yle on nad yhtepidi r66msad, sest see t2hendab raha, aga sooje tundeid rahvaste s6pruse teemadel see neis kyll ei 2rata, pigem peavad nad ameeriklasi paksudeks, rumalateks ja ylbeteks.
Meridasse j6udsime sygavas 66s, kl. 5 hommikul. Linn oli pime, aga valitsev palavus andis m6ista, milliseks temperatuur veel p2eval kujuneda v6ib. Pimedas ei tahtnud seljakottidega eriti m66da linna konnata, LP abil tuvastasime l2hima B&B kahe kvartali kaugusel -- Casa Cecil. Mingi ime l2bi oli peremees varajasel hommikutunnil yleval ja tuli kellahelina peale kohe avama. Saime 250 raha eest v2ikese ventilaatoriga toa. K2isime dushi all ja magasime paar tunnikest.
Hommikul l2ksime linna peale. Kesklinna oli kymmekond kvartalit maad. LP-s on olemas k6igi linnade kaardid (kesklinna piirkonnad siis), seega tavaliselt, kui pole turismiinfopunktist paremat kaarti saanud, ajavad t2itsa asja 2ra. Meridas, nagu ka mitmes teises linnas, on linnaplaan yldse v2ga lihtne -- keskel on zocalo v6i plaza major ehk suur v2ljak ja selle ymber siis t2navad -- yhes suunas paaritute, teises paarisnumbritega. Kui mingit kohta otsid, 6eldakse n2iteks -- see on 60. ja 53. t2nava nurgal. Lihtne, ei mingit eksimisv6imalust.
Esmalt sattusime Merida katedraali juurde, mille peamiseks reliikviaks on villilise Kristuse kuju (Cristo de las Ampullas). Legend r22gib, et kuju on v2lja nikerdatud yhestainsast puust, mida tabas v2lk ja mis p6les kogu 66 ilma, et sellega oleks midagi juhtunud. R22gitakse ka, et see oli ainus ese, mis p22ses Ichmuli kiriku h2vitamisel 17. sajandil, kuigi kuumuse t6ttu kuju tumenes ja sellele tekkisid nn. "villid". Meie neid ville ei n2inud, sest ei saanud nii l2hedale minna, ilma et oleks seganud palvetajaid selle ees. Ilmselt see v2rv siis kuidagi kobrutab seal peal.
Peale vaimutoitu katedraalis hakkas patune ihu ikkagi ka hommikus66ki n6udma, seega otsisime yles sellise koha, nagu El Trapiche, mida LP soovitab, kui odavat kohta Mehhiko toitude ja m6nusa 6hkkonnaga. 40 peeso eest t2itsa kobe hommikus66k: sink, munad, apelsinimahl, kohv ja traditsiooniline oapl6ga, mida pakutakse siin kyll peaaegu iga toidu k6rvale).
J2rgnevalt piiluseime Iglesia de Jesus'esse, ehk siis Jeesusele pyhendatud kirikusse. Siinsamas tabas meid ylevoolavalt s6bralik mehhiklane, kelle tegelikud motiivid selgusid pisut hiljem. Vestlus algas 2raarvamism2nguga: Kust te tulete? Ameerika? Poola? Austria? Saksamaa? Prantsusmaa? Sloveenia? Itaalia? Tshehhi? Inglismaa? Shveits? Nagu hiljem selgus, kuulub selline m2ng k6igi temataoliste repertuaari. Turist on ju jube 6nnelik, kui tema p2ritolu tykk aega 2ra ei arvata, meie puhul siis kohe yldse mitte, sest ega nende geograafiaalased teadmised Estoniat reeglina ei sisalda. Vestus j2tkub isklikumatel teemadel: kas teil lapsi ka on? Kui vanad? Teate, mina olen antropoloogiatudeng ja suur maia-huviline ja ise ka maia tegelikult. Ja saladuskatte all ytlen teile, amigo'd, et siit kaks kvartalit l6una suunas on eriti tore maiade k2sit66 koht, kohe mitu poodi j2rjest ja k6ik on jube ehtne ja toetab maiade kultuuri pealegi. Kahjuks on see kyll veel avatud vaid 45 minutit ja homme on yldse kinni, nii et peate kiirustama. Aga mul on natuke aega, ja hea inimene, nagu ma olen, saadan teid kohe sinna.
Ja - hops - trepil antakse teid yle supersalesman'ile, kes ilmselt suudaks ka eskimole j22kuubikuid myya. Ehtsast sisalist (see on yks palmisarnane taim) v6rkkiiged (Merida on tuntud, kui v6rkkiikede ja panama-kybarate pealinn), samast materjalist kangast riided, tikanditega ja ilma, rohkelt v2rvilist keraamikat, tikitud vaipu, tekke jne. jne. jne. Proovige seda v6rkkiike, see on v2ga mugav, riputa, kuhu tahad! Pesumasinas saab pesta! Maksab ainult 2100 raha, aga kuna te pole gringod, vaid amigo'd Estoniast, siis saate 600-ga, kui ostate ka sisalist meestes2rgi 500 peesoga! See on superhind, just for you!
Suurte raskustega p6genesime, seekord siiski midagi ostmata. Eelpool nimetatud "antropoloogiatudengit" n2gime hiljem j2rgmisi valgeid inimesi 2ra r22kimas.
Ostsime hoopis piletid tuuribussile, millega kahe tunni jooksul linna peal tiirutades olulisemad vaatamisv22rsused 2ra n2gime (kesklinn paljude kirikutega, Paseo de Montejo, mis on Merida 19. sajandi linnaplaneerijate pyye luua boulevard Mexico City Paseo de Reforma v6i Pariisi Champs Elysee eeskujul; rikaste elurajoon tohutusuurte m6isate ja lossidega, paljud neist ehitatud prantsuse stiilis).
Edasi k2isime antropoloogiamuuseumis. Need on siin k6ik olnud v2ga informatiivsed. Siinne keskendus Yucatani poolsaare maiadele. Muu hulgas saime n2ha, kuidas nad ikkagi oma peakuju saavutasid (k6rge, tahapoole suunatud otsmik, mis muudab kukla munakujuliseks ja nina n2o k6ige r6hutatumaks osaks). Selleks pandi lastele spetsiaalne laud otsmikule ja teine kukla taha ja seoti need omavahel kahelt poolt k6vasti kinni, aeg-ajalt juurde pingutades. Tulemuseks siis kohalikule iluideaalile vastav kolbakuju, aga vahel ka hoopis k66rdsilmad ja vesipea. Maiad harrastasid ka t2toveerimist ja hammaste kaunistamist viilides neid erikujulisteks ja kinnitades neile v2ikesi poolv22riskive.
Antakse ka ilus ylevaade maiade
numbrisysteemist: t2pp on 1, kriips on 5, neid kombineerides saab t2histada arvud kuni 19-ni; j2rgmised arvud, mille abil teisi arve moodustati, on 20, 400 ja 8000. Nulli t2histab merekarbikujutis.
Kalendrist: maiad olid hoolsad taevakehade liikumise j2lgijad (paljud templid on ehitatud nii, et seda hea teha oleks). P2ikesekalendris oli 365 p2eva: 18 kuud, igayhes 20 p2eva pluss 5 "lisa"-p2eva -- nende ajal olid pidustused. Lisaks oli neil veel rituaalne ehk kuukalender, mis koosnes 260 p2evast, 20 m2rgist ja 13 numbrist, mida kasutati kindla p2eva nimetamiseks koos p2ikesekalendriga. Niisuguse kalendrite kombineerimisega kordub sama p2ev iga 18 980 p2eva j2rel. Ehk 52 p2ikese- ja 73 rituaalse kalendri tsykli j2rel. P2ris keeruline, aga kalender oli v2ga t2pne, n2iteks esimese, 365-p2evase kalendri viga oli vaid 17 sekundit. Selle kalendri j2rgi moodustasid 1 872 000 p2eva nn. suure tsykli, mis l6peb 23. detsembril 2012. aastal. Nii et kolme aasta p2rast saame olla kataklysmi tunnistajateks...
Kirjast: maiadel oli oma kirjasysteem, mis moodustus umbes 350-st p6hielemendist ja umbes 350-st lisaelemendist, mida v6is p6hielemendi juures olla mitu. Lisaks oli sadakond "portreeglyyfi", mis kujutasid jumalaid.
Kosmoloogiast: maiade maailm koosnes kolmest osast -- taevast, maast ja allmaailmast. Taevas koos koosnes omakorda 13 kihist ja Xibalba, allmaailm, kuhu surnud l2ksid, 9 kihist. Maa ise asus suure krokodilli seljal, kes ujus vees ja kelle seljal kasvasid taimed.
Peale oluliste teadmiste saime muuseumis veidi varju v2ljas valitseva 42-kraadise palavuse eest. Õnneks pole aga 6hk siin nii niiske, nagu dzhunglis, seega on ringiliikumine pisut talutavam.
S66gikoha otsimise vaev lahendati j2lle meie eest. Zocalo l2hedal yhe s66gikoha menyyd uurides saabus restorani palgaline "2rar22kija", kes alustas j2llegi sellele linnale iseloomuliku 2raarvamism2nguga. Estonia peale pole keegi veel ise tulnud, aga yldiselt teatakse, et see on kuskil Lithuania l2hedal. Andes mesimagusal toonil ylevaate mehhiko k66gist, suruti meid juba s6bralikult lauda. S66k oli p2ris hea -- conchinita, ehk siis eestlasele sobilik sealiha juba tuntud oapl6ga ja marineeritud sibulaga. Onu avaldas korduvalt vaimustust meie suurep2rase español'i yle, selleks piisas 6elda si, si ja tellida cerveza't (6lut) ja limonada't (v2rskelt pressitud laimimahl veega j22tykkide ja natukese suhkruga -- v2ga m6nus hapukas jook kuuma ilmaga). K6ht t2is ja 300 peeso v6rra vaesemad, soovitati meil ilmtingimata 2ra k2ia maiade k2sit66poes, kus parimad v6rkkiiged ja panama-kybarad (kus me juba t2na k2inud olime). Seega super-turundusv6rgustik, sinu uus amigo soovitab sulle parimat! Ahjaa -- avatud m6istagi veel ainult tund aega ja siis suletakse kolmeks p2evaks (myygitrikk nimega "kui te kohe ei l2he, v6ite ilma j22da!). Kuidagi tuttav tuli ette... Nagu maffia, jumala eest!
L2ksime hoopis k6rvalasuvasse Palacio de Gobierne'sse (seal t66tavad Yucatani osariigi valitsusasutused) vaatama kohaliku kunstniku Fernardo Castro Pacheco seinamaale, mis kujutavad maiade ajalugu ja nende kokkupuuteid hispaanlastega. Muu hulgas oli seal maal frantsiskaani mungast Diego de Landa'st, kes 16. sajandil lasi h2vitada k6ik maiade raamatud ja yrikud (ainult 4 tykki on s2ilinud, nende hulgas ka eesti keeles ilmunud Popol Vuh). Samas kirjutas ta maiade elust ja kommetest ise raamatu, t2nu millele on olemas needki v2hesed teadmised maiadest, mis meil praegu on. V6i 6igemini -- meil on Diego de Landa n2gemus maiade elust ja uskumustest, kahjuks.
Istusime parki pingile ja m6tlesime natuke jalgu puhata. Kohe saabus s6bralik v6rkkiigemyyja, kelle v6luv olek ja 41-aastane v6rkkiikede valmistamise ja myygi kogemus viis l6puks meie allaandmiseni. Lugu algas juba tuttava 2raarvamism2nguga ja siira ("siira"?) huviga Eesti ja meie vastu. Asja t2iendas piltmatejal onust endast ja tema naisest neid v6rkkiikesid punumas. Meie kinnitaime kyll, et meil pole yldsegi v6rkkiike tarvis, aga l6puks... Oh, k2ia Mehhikos ja lahkuda sisalikiust v6rkkiigeta tundus ilmv6imatu, asja hind langes poole tunniga yle 50% ja onu antud show oli meisterlik. Seda talle ka ytlesime ja ta oli r66muga n6us, 41-aastane kogemus ju. "Kui teil oleks seda vaja olnud, oleks te ju esimese hinnaga juba ostnud!" Kaup koos, lahkusime s6pradena, kumbki pool ei tundnud end petetuna.
Muide, ega kellelgi v6rkkiike pole vaja? Ehtsast sisalist! ;))
6htu oli k2tte j6udnud ja arvestades Raineri paanikat pimeduse ees v66ras linnas, kobisime hotelli.
Tegelikult ei kaota turist midagi, kui ta Merida vahele j2tab. P6hiatraktsiooniks on siin kaupmehed ja restoranipidajad, kelle elukysimuseks on lollide k6ndivate valgete rahakottide tyhjakstegemine.
Tegelikult oli siin ikka kenasid inimesi ka. Mitu tyypi tuli meiega t2itsa niisama juttu ajama ega pyydnudki meile midagi myya. Yldiselt on mehhiklased v2ga s6bralikult meelestatud valgete inimeste suhtes, kes on p2rit yksk6ik kust, v2lja arvatud Ameerika Yhendriigid. Homme pidi Meridasse saabuma j2rjekordne kaks kruiisilaevat2it gringosid. Selle yle on nad yhtepidi r66msad, sest see t2hendab raha, aga sooje tundeid rahvaste s6pruse teemadel see neis kyll ei 2rata, pigem peavad nad ameeriklasi paksudeks, rumalateks ja ylbeteks.
No comments:
Post a Comment