Öö cabañas on muidugi romantiline, aga kui v2ljas m6llav tuul pidevalt katuses pilliroogu sahistab ja k6rvalasuv 66klubi viimaseid hitte m2ngib, siis ei ole uni just eriti kosutav. Siin hostelis anti hommikul isegi syya. Pisike p2rismaalasest t2di, pliit rinnuni (nad on jube lyhikesed, mulle vaevalt 6lani), praadis meile munarooga millegagi, mis v6is olla kaktus. Aga v6ib-olla oli ka mingit sorti k6rvits. Seda lapikute lehtedega kaktust syyakse kyll (selle nimi menyys on nopale), aga me pole siiani julgenud proovida.
Hommikuks tuul vaibus, nagu ikka ja p2eva peale keris kuumus 31 kraadini. P2ris hea jahe ilm, ikkagi 10 kraadi kylmem, kui Meridas v6i Palenques.
V6tsime ette k2igu Tulumi maiade linna varemetesse. Tulum on j2llegi isemoodi linn. Ta asub esiteks mere 22res kalju peal ja on ylej22nud kolmest kyljest ymbritsetud 3-5 meetri k6rguse ja paari meetri paksuse myyriga. Tulum t2hendab maiade keeles myyri ja see nimi on pandud alles 20. sajandi alguses teadlaste poolt. Linna endised asukad nimetasid seda hoopis Zama (koit). Tulum p2rineb eelmiste n2htud pyramiididega v6rreldes m2rksa hilisemast ajast -- hilisest post-klassitsistlikust perioodist (1200-1521.a.) ning oli oluliseks sadamalinnaks, kust maiade kaubateed viisid piki rannikut nii p6hja kui l6una poole (kuni Belizeni). 1518.a. saabus siisa hispaanlane Juan de Grijalva, kellele linn meenutas Sevilla't. Linn j2eti maha 75 aastat peale hispaanlaste tulekut ja see oli yks viimaseid maiade linnu, kust linnaasukad 2ra l2ksid.
Maaliliseks teeb siin vaated muidugi tyrkiissinise l2bipaistva veega ja vahuste lainetega Kariibi meri ja peenike valge rannaliiv. Ujuda saab otse kindlusemyyri all. Vesi oli v2ga soe, kylm ei hakka yldse ja vees v6iks l6putult olla. Kuna olime Puerto Escondidos juba selliste lainetega ujumist harjutanud, oli meil asi k2pas. Tuleb 6igel hetkel ennast lainesse visata ja siis ta kannab sind hoogsalt yles-alla kuni kaldani v2lja. Kui seisad, jalad p6hjas, l66b laine yle pea ja siis kyll enam aru ei saa, kus pea ja kus jalad. Tulisoolane on see vesi ja on ysna vastik, kui ninna l2heb.
Varemeid, aga yldse kogu ranna22rset ala pidasid omaks igavesed jurakad iguaanid, kes igal pool lahkesti poseerisid. Nad on umbes poole meetri pikkused, enamasti hallikad, aga on ka triibulisi, isastel on veel pystine hari selja peal. Korra n2gime ka kahe iguaani vihast v6itlust, ilmselt on neil praegu jooksuaeg. P2ris l2hedale nad endale ei lase, aga pildi tegemiseks poseerivad kyll hea meelega.
L6unat s6ime v2ikeses mehhikop2rases s66gikohas (see t2hendab siis sellist kohta, kus t2navapoolne sein puudub ja kus on paar plastmasstooli ning vakstuga kaetud lauad -- nad muide nimetavad k6iki selliseid kohti restoranideks) El Captain, mis pakkus peamiselt mereande. Mina s6ingi mereande riisiga, mahlakas pilafitaolises pudrus oli rohkelt suuri ja v2ikesi krevette (camarones), pool krabi (mida tuli purustada p2hklitangidega, et maitsev liha k2tte saada), kala ja kaheksajalgu (kusjuures viimased olid pehmed ja 6rnad, mitte sellised kummised, nagu meil m6nel pool pakutakse). Rainer s6i mingit kalafileed kyyslauguga, mis oli ka hea, ainult ports oli v2iksev6itu. Asja k2igus tutvusime ka koha omanikuga, kelleks osutus umbes 40-aastane hollandlanna, kes kaheksa aasta eest oli siia saabunud ja j22nudki. Abiellus mehhiklasega ja sai kaks t6mmut plikatirtsu, kes r22kisid kyll ainult hispaania keelt.
Jalutasime veel natuke m66da Tulumi ringi, s6ime yhe flan'i (hispaaniap2rane kohupiimapirukas, aga v2ga hea see pole, ise kodus tehes tuleb parem, olen proovinud) ja l2ksime bussijaama, et s6ita Playa del Carmenisse. S6it kestis tund aega ja pilet maksis 52 peesot. Bussijaamas proovisin yhte kohalikku maiustust, mis koosneb karamelliga kokkukleebitud maap2hklitest, kookosetykikestest v6i mingitest seemnetest. Polnud eriti hea ja j2i hammaste kylge koledal kombel kinni.
Playa del Carmen on t6eline kuurortlinn, kus ranna22rses piirkonnas peale l6putu hotellide, restoranide ja poodide rivi midagi polegi. Kohale j6udes oli juba pime (siin l2heb kl 19 pimedaks), k6ikjal s2rasid v2rvilised tuled ja rahvast, peamiselt valgeid inimesi, vooris m66da 5. avenyyd nagu murdu. LP abil olime otsustanud hotelli Kinbe´ kasuks, sest cabaña yyrimisel siinses rannas soovitatakse oma lukk kaasa v6tta. Odavamad 66majad asuvad rannast kaugemal, aga pole ju m6tet tulla Kariibi mere 22rde ja elada siis kuskil sisemaal. J6udes hotelli ette, tundus v2ljast vaadates, et odavate killast see hotell kindlasti ei ole. Ei hakanud sisse minemagi, sest teisel pool t2navat hakkas silma v2ike, aga viisakas majake nimega Casa Santiago. Santiago tuli ka kohe vastu ja n2itas meile paari tuba. V6tsime teisel korrusel asuva toa ja ausalt 6eldes, nii peent elamist pole meil siin veel olnudki. Tuba oli suur, laiu voodeid koguni kaks, lisaks muud vanaaegse v2limusega m66blitykke ja mitu suurt peeglit. Kogu toreduse eest kysiti 600 peesot/66. Kuna olime arvestanud, et sellises kuurortis ei saa alla 1000 peeso midagi (v6ib-olla v2ikese konksu, kuhu riputada oma v6rkkiik -- seljakotir2ndurite hulgas v2ga levinud 66bimisviis, muide), olime r66muga n6us. Kui lubasime j22da suisa kolmeks 66ks, l6i Santiago n2gu s2rama nagu p2ikene. Rannani j22b siit paarkymmend meetrit, aga kuna vahel on yks k6rge hotell, siis aknast otseselt merd ei n2e. Aga kuuleb kyll. Katusel on meil terrass, kus asub v2ike baar, kust Santiago soovi korral 6lut v6i kangemaid jooke serveerib. Siis on siin m6ned n66ride otsas rippuvad kiiged, kus kiikudes saab t2naval toimuvat j2lgida. Ja siis veel m6nusad nurgakesed, kus madratsid maas, valgest kangast sirmid ymber ja v2ikesed lambikesed valgustamas. V2ga nunnu.
Pesime soolakihi maha ja l2ksime linna peale laiama. Peat2nav on yks l6putu restoranide jada, kus iga ukse ees seisab keegi, kes pyyab sind just oma restorani meelitada. Hinnad yletavad 4-5-kordselt senin2htuid, n2iteks tavaline pasta bolognese v6i carbonara pole kusagil olnud yle 40-60 peeso, siin pakutakse 130-240-ga. 6udne koorimine. Ju siis gringosid j2tkub, kes raha ei loe.
Poode on ka igat masti -- Gucci ja Rolex ja k6ik Euroopa peenemad l6hnatootjad. Igav. Ja suveniirid ja k2sit66, mis tegelikult yle Mehhiko enam-v2hem samad, on kuskil 2-2,5 korda kallimad. K6ige 6igemad kohad k2sit66 ja vidinate ostmiseks on ikkagi Oaxaca ja San Cristobal, siit pole m6tet midagi osta. Pealegi, enamus tikandeid on siin masinaga tehtud ja rahvariietes p6lisrahva esindajaid hakkas silma ainult yks. Eriti jube on see, et hinnasildid on enamasti dollarites ja k6ik teenindajad r22givad pyydlikult inglise keelt. N6me.
Meie jalutasime kaks kvartalit rannast eemale ja leidsime "omade" koha, s6ime kohalikku pizzat ja j6ime ananassimahla, mida tumedasilmne kutt meile sealsamas v2rskest viljast pressis.
Hommikuks tuul vaibus, nagu ikka ja p2eva peale keris kuumus 31 kraadini. P2ris hea jahe ilm, ikkagi 10 kraadi kylmem, kui Meridas v6i Palenques.
V6tsime ette k2igu Tulumi maiade linna varemetesse. Tulum on j2llegi isemoodi linn. Ta asub esiteks mere 22res kalju peal ja on ylej22nud kolmest kyljest ymbritsetud 3-5 meetri k6rguse ja paari meetri paksuse myyriga. Tulum t2hendab maiade keeles myyri ja see nimi on pandud alles 20. sajandi alguses teadlaste poolt. Linna endised asukad nimetasid seda hoopis Zama (koit). Tulum p2rineb eelmiste n2htud pyramiididega v6rreldes m2rksa hilisemast ajast -- hilisest post-klassitsistlikust perioodist (1200-1521.a.) ning oli oluliseks sadamalinnaks, kust maiade kaubateed viisid piki rannikut nii p6hja kui l6una poole (kuni Belizeni). 1518.a. saabus siisa hispaanlane Juan de Grijalva, kellele linn meenutas Sevilla't. Linn j2eti maha 75 aastat peale hispaanlaste tulekut ja see oli yks viimaseid maiade linnu, kust linnaasukad 2ra l2ksid.
Maaliliseks teeb siin vaated muidugi tyrkiissinise l2bipaistva veega ja vahuste lainetega Kariibi meri ja peenike valge rannaliiv. Ujuda saab otse kindlusemyyri all. Vesi oli v2ga soe, kylm ei hakka yldse ja vees v6iks l6putult olla. Kuna olime Puerto Escondidos juba selliste lainetega ujumist harjutanud, oli meil asi k2pas. Tuleb 6igel hetkel ennast lainesse visata ja siis ta kannab sind hoogsalt yles-alla kuni kaldani v2lja. Kui seisad, jalad p6hjas, l66b laine yle pea ja siis kyll enam aru ei saa, kus pea ja kus jalad. Tulisoolane on see vesi ja on ysna vastik, kui ninna l2heb.
Varemeid, aga yldse kogu ranna22rset ala pidasid omaks igavesed jurakad iguaanid, kes igal pool lahkesti poseerisid. Nad on umbes poole meetri pikkused, enamasti hallikad, aga on ka triibulisi, isastel on veel pystine hari selja peal. Korra n2gime ka kahe iguaani vihast v6itlust, ilmselt on neil praegu jooksuaeg. P2ris l2hedale nad endale ei lase, aga pildi tegemiseks poseerivad kyll hea meelega.
L6unat s6ime v2ikeses mehhikop2rases s66gikohas (see t2hendab siis sellist kohta, kus t2navapoolne sein puudub ja kus on paar plastmasstooli ning vakstuga kaetud lauad -- nad muide nimetavad k6iki selliseid kohti restoranideks) El Captain, mis pakkus peamiselt mereande. Mina s6ingi mereande riisiga, mahlakas pilafitaolises pudrus oli rohkelt suuri ja v2ikesi krevette (camarones), pool krabi (mida tuli purustada p2hklitangidega, et maitsev liha k2tte saada), kala ja kaheksajalgu (kusjuures viimased olid pehmed ja 6rnad, mitte sellised kummised, nagu meil m6nel pool pakutakse). Rainer s6i mingit kalafileed kyyslauguga, mis oli ka hea, ainult ports oli v2iksev6itu. Asja k2igus tutvusime ka koha omanikuga, kelleks osutus umbes 40-aastane hollandlanna, kes kaheksa aasta eest oli siia saabunud ja j22nudki. Abiellus mehhiklasega ja sai kaks t6mmut plikatirtsu, kes r22kisid kyll ainult hispaania keelt.
Jalutasime veel natuke m66da Tulumi ringi, s6ime yhe flan'i (hispaaniap2rane kohupiimapirukas, aga v2ga hea see pole, ise kodus tehes tuleb parem, olen proovinud) ja l2ksime bussijaama, et s6ita Playa del Carmenisse. S6it kestis tund aega ja pilet maksis 52 peesot. Bussijaamas proovisin yhte kohalikku maiustust, mis koosneb karamelliga kokkukleebitud maap2hklitest, kookosetykikestest v6i mingitest seemnetest. Polnud eriti hea ja j2i hammaste kylge koledal kombel kinni.
Playa del Carmen on t6eline kuurortlinn, kus ranna22rses piirkonnas peale l6putu hotellide, restoranide ja poodide rivi midagi polegi. Kohale j6udes oli juba pime (siin l2heb kl 19 pimedaks), k6ikjal s2rasid v2rvilised tuled ja rahvast, peamiselt valgeid inimesi, vooris m66da 5. avenyyd nagu murdu. LP abil olime otsustanud hotelli Kinbe´ kasuks, sest cabaña yyrimisel siinses rannas soovitatakse oma lukk kaasa v6tta. Odavamad 66majad asuvad rannast kaugemal, aga pole ju m6tet tulla Kariibi mere 22rde ja elada siis kuskil sisemaal. J6udes hotelli ette, tundus v2ljast vaadates, et odavate killast see hotell kindlasti ei ole. Ei hakanud sisse minemagi, sest teisel pool t2navat hakkas silma v2ike, aga viisakas majake nimega Casa Santiago. Santiago tuli ka kohe vastu ja n2itas meile paari tuba. V6tsime teisel korrusel asuva toa ja ausalt 6eldes, nii peent elamist pole meil siin veel olnudki. Tuba oli suur, laiu voodeid koguni kaks, lisaks muud vanaaegse v2limusega m66blitykke ja mitu suurt peeglit. Kogu toreduse eest kysiti 600 peesot/66. Kuna olime arvestanud, et sellises kuurortis ei saa alla 1000 peeso midagi (v6ib-olla v2ikese konksu, kuhu riputada oma v6rkkiik -- seljakotir2ndurite hulgas v2ga levinud 66bimisviis, muide), olime r66muga n6us. Kui lubasime j22da suisa kolmeks 66ks, l6i Santiago n2gu s2rama nagu p2ikene. Rannani j22b siit paarkymmend meetrit, aga kuna vahel on yks k6rge hotell, siis aknast otseselt merd ei n2e. Aga kuuleb kyll. Katusel on meil terrass, kus asub v2ike baar, kust Santiago soovi korral 6lut v6i kangemaid jooke serveerib. Siis on siin m6ned n66ride otsas rippuvad kiiged, kus kiikudes saab t2naval toimuvat j2lgida. Ja siis veel m6nusad nurgakesed, kus madratsid maas, valgest kangast sirmid ymber ja v2ikesed lambikesed valgustamas. V2ga nunnu.
Pesime soolakihi maha ja l2ksime linna peale laiama. Peat2nav on yks l6putu restoranide jada, kus iga ukse ees seisab keegi, kes pyyab sind just oma restorani meelitada. Hinnad yletavad 4-5-kordselt senin2htuid, n2iteks tavaline pasta bolognese v6i carbonara pole kusagil olnud yle 40-60 peeso, siin pakutakse 130-240-ga. 6udne koorimine. Ju siis gringosid j2tkub, kes raha ei loe.
Poode on ka igat masti -- Gucci ja Rolex ja k6ik Euroopa peenemad l6hnatootjad. Igav. Ja suveniirid ja k2sit66, mis tegelikult yle Mehhiko enam-v2hem samad, on kuskil 2-2,5 korda kallimad. K6ige 6igemad kohad k2sit66 ja vidinate ostmiseks on ikkagi Oaxaca ja San Cristobal, siit pole m6tet midagi osta. Pealegi, enamus tikandeid on siin masinaga tehtud ja rahvariietes p6lisrahva esindajaid hakkas silma ainult yks. Eriti jube on see, et hinnasildid on enamasti dollarites ja k6ik teenindajad r22givad pyydlikult inglise keelt. N6me.
Meie jalutasime kaks kvartalit rannast eemale ja leidsime "omade" koha, s6ime kohalikku pizzat ja j6ime ananassimahla, mida tumedasilmne kutt meile sealsamas v2rskest viljast pressis.
No comments:
Post a Comment