Sunday, April 19, 2009

18.aprill, Playa del Carmen











T2nase jutu kirjutas p6hiliselt Rainer, komad ja muud kirjavahem2rgid on Monika poolt ;))
Hommik oli siin tuuline, yldse on kuidagi niimoodi seatud, et 66seks t6useb tuul, mis on nii tugev, et tundub, et kohe antakse orkaanihoiatus ja hakatakse inimesi evakueerima. P2evaks annab tuul j2rele.
Suundusime otsima s66gikohta, s.t. l2ksime turistide bulvarilt oluliselt kaugemale. Leidsime siis sellise paiga, kus pakuti mitmesuguseid econombo'sid ehk maakeeli odavaid toidupakette. Monikal oli kange r6stsaia isu ja seet6ttu valis tema kontinentaalse hommikus66gi, mis koosnes kolmest r6stsaiast ja moosist. Mina sain tavap2rased munad singiga ja m6lemad said veel mahla ja kohvi, seda k6ike 70 peeso eest -- turistide uulitsal l2inuks kordades rohkem.
Peale hommikus66ki leidsime huvitava paiga nimega GIGALAV, mis yhendas endas internetipunkti ja pesumaja! Kusjuures arvutid olid parimad, mis me seni n2inud olime ja yhendus mehhiko m6istes t2itsa kiire. Saime isegi lastega skaipida. Kui olime suhtlemise Euroopaga l6petanud, asusime maitsma siinseid rannam6nusid. Kusjuures ranna22r on t62poolest erakordselt kaunis -- sinine meri ja peenike valge liiv (nagu ajakirjas klantspiltidel, kusjuures ongi tegelikult ka nii v2rviline). Rannas pakutakse kodanikele ka mitmesuguseid l6bustusi. V6ib s6ita skuutriga, snorgeldada, minna kaugemale sukelduma, lohesurfata ja niisama surfata, lasta ennast langevarjuga paadist mere kohale yles vedada (h6ljud paarikymne meetri k6rgusel ja alla saamiseks peavad onud vintsiga tirima; p2ris l6bus, kui tross katkeks, siis on valida, kas lendad orbiidile v6i teed vettehyppe). K2isime merelainetel h6ljumas ja tegelesime meie jaoks t2iesti ebatavalise asjaga -- nimelt vedelesime rannas! P2ikest otsustasime v6tta m66dukalt, et mitte ennast j2rjekordselt 2ra p6letada -- aga tulemustest pisut hiljem. Olles umbes 2 tundi tegelenud siinsete turistide p6hitegevusega ehk rannas aja surnuks l66misega ja inimeste vahtimisega (issanda loomaaed on ikka kirju), asusime j2rgmise p2evakorrapunkti juurde ehk otsima sobivat s66gikohta. Siirdusime otsima s66gikohta La Guacamaya, mida LP soovitab kui vaba6hurestorani, mida kohalikud v2ga armastavad. Kuna Monikal on orienteerumine h2sti k2pas (ma ei saa aru, miks ta spordiala ei vaheta), leidsime umbes 20 minuti p2rast selle kenasti yles. Koht paiknes yhes suures 6ues, kus istus mitmeid kohalikke t2disid, kes tellisid endale 2mbriga 6lut. Tegelikult oli 2mbris j22 ja 4 Coronat ehk siis kohalikku 6lut. Restorani sisenedes oli tunda, et valgeid siia v2ga tihti ei satu, nimelt aktiveerus kohe 4-5 valges s2rgis onu, kes kohe sebima kukkusid. Igas poes ja s66gikohas torkab siin yldse silma t66tajate rohkus.
V2hese pusimisega saime selgeks tehtud, mida me soovime. Enne p6hitoitu toodi meile veel sn2kid, milleks olid tacos dorados (k6vad tacod t2idisega) ja roideotsad v2hese lihaga, mida me minu meelest tellinud ei olnud, aga mine sa tea. P6hitoiduks sain mina suure tyki liha ja Monika sealiharibad koos sibula, paprika ja tomatiga (mingi hautise moodi asi, nimetati fajita'ks). S66gi k6rvale m2ngis b2nd Mehhiko sylti.
Magustoiduks v6tsime tagasiteel hotelli kohalikust Oxxo poest j22tised (j22tis ja 6lu on siin muide kallimad kui Eestis).
Ennast hotelli lohistanud, pidasime v2ikese siesta, sest kuumaga v2ljas k6ndimine v2sitab ysna 2ra. Saime ka teada, mida ennel6unane p2ike oli meie nahaga teinud. Minu jalad, mis pole elu jooksil p2ikest n2inud, 6hetasid ja Monika uued napid bikiinid olid talle kenasti selga p2evitunud. Kulutasime hulga aega oma naha eest hoolitsemisele -- m22risime end Bepantheniga sisse.
Edasi minul andmed puuduvad, sest olin puhkep2evast nii kurnatud, et tegin v2ikese uinaku.
&htupoole tekkis hirmus magusaisu ja suundusime otsima, kus midagi head pakutaks. T2naval oli j2lle rohkesti amigosid, kes igayks pyydis sind k2isest sikutades oma poodi tirida. Ma vastasin neile selges eesti keeles, et ega ikka ei tule kyll, aga see nende indu eriti ei jahuta. Paari p2evaga ajab niisugne amigo'tamine ikka rahulikul p6hjamaalasel kopsu yle maksa kyll. Peale m6ningast promeneerimist leidsime koha, kus oli rahulik ja kus suhteliselt tagasihoidlikum onu pakkus shokolaadikooki ja -jooki. Jube hea oli, natukese aja p2rast selgus, et liigagi hea ja syda l2igib t2itsa korralikult. Yks t6sine heeringaleib oleks h2dasti 2ra kulunud! Seda siinmail kahjuks ei saa aga kuskil ja seet6ttu tuli leppida Monika lemmikute taco'dega. Meie, kui turistide jaoks, pandi need kenasti plasttaldrikule, kohalikele pandi taldriku alla k6igepealt kilekott, et taldrikut niiviisi korduvalt kasutada.
Jalutasime hotelli poole tagasi. Hommikuti on t2navad suhteliselt vaiksed, sest k6ik magavad eelmise 6htu tequilat v2lja, 6htupoole toimub m2rgatav aktiviseerumine ja t2navad t2ituvad pidutsevate gringode ja eurooplastega. Muusika pubides ja 66klubides m2ngib kella kuueni hommikul. K6ik poed ja s66gikohad on avatud 66pevaringselt, ja ega neid ei saagi parimagi tahtmise juures kinni panna, kuna seinu neil ju ei ole. Selline pidukoht siis. Ja siia tulevad inimesed puhkama, ehk siis peavadki 66 l2bi pidu, vahepeal lebotavad rannas ja sukelduvad v6i tegelevad muude rannam6nudega. Hommikupoolne osa p2evast lihtsalt magatakse. Cancun pidi muide veel hullem olema, ehk tegu on p2ris tehislinnaga, mis ongi loodud niisuguse puhkuse nautijate tarvis. &nneks v2hemalt meri ja palmid on p2ris.

No comments:

Post a Comment