Saturday, November 10, 2018

13. oktoober 2018, Johannesburg— Windhoek — Camp Gecko

Blogis on mitu aastat vaikus olnud, mis ei tähenda, et me poleks reisinud :), vastupidi. Ühtegi tõelist ainult reisimise eesmärgil ettevõetud road-tripi pole vist tõesti teinud, kuid vahepealsesse aega on mahtunud vähemalt 4 reisi Lõuna-Aafrikasse ja mitmeid lühemaid trette Euroopasse. Laiskust tuleb ka muidugi tunnistada, reisikirja kirjutamine võtab omajagu aega :). 

***

Windhoeki lennujaam on pisike, üldse mitte võrreldav Johannesburgi omaga, kuid viimane on muidugi pääsuks enamikesse lõunapoolse Aafrika riikidesse. Olime eelnevalt rentinud katusetelgiga 4x4 Toyota Hiluxi, et eelseisev seiklus võimalikult ehe tuleks :). Kui meil mõistetakse matkamise/telkimise all enamasti maha püsti pandava telgiga metsas ööbimist ja lõkke ääres vorsti küpsetamist, siis siin on ka see kogemus tehtud mugavaks, et mitte öelda luksuslikuks — matkatoolid ja laud, gaasipriimused, kogu söögitegemise ja söögiriistade varu kokkamiseks ja söömiseks, kraan auto all, kust jookseb pesemiseks mõeldud vesi, külmkapp, päikesepatareiga lamp, tekid-padjad jmt., kaks varuratast, kõik pakitud väga kavalalt ja ruumisäästvalt auto pakiruumi, istmete alla ja auto põhja alla. Autorendi seinal on hoiatavad pildid, mis võib juhtuda, kui kruusateel kiirust ületada ja kui palju see pildil oleva auto rentijatele kokkuvõttes maksma läks… :) Kuna Namiibia on pindalalt Eestist 18x suurem (kuigi rahvaarv on peaaegu sama!), siis oli teada, et tuleb arvestada pikkade vahemaadega. Kuna teed on vahel ka hirmsasti treppi sõidetud kruusateed, siis tuleb siin vahemaid arvestada pigem tundide kui kilomeetrite järgi. Nii võib 200km läbimiseks võib vabalt kuluda 5 tundi.   Meie sõitsime esimesel päeval Windhoekist Sossusvlei suunas, plaaniga ööbida Camp Geckos, mis kuulub J-le varasemast tuttavatele šveitslastele. Omanikud ise paraku sedapuhku kodus ei olnud, kuna sõitsid oma sõpradega mööda Namiibiat ringi. Teel sinna ei olnud praktiliselt jälgegi inimasustusest, kohtasime ainult kudusid, sebrasid, springbok’e, klipspringer’ eid jt. antiloope, jäneseid ja hulgaliselt linde. Namiibias on ka lihtsad kämpingukohad väga peened, enamasti on olemas puudega soojaks köetav boiler ja dušš ja ilmtingimata veega wc (kuigi igapool on sildid, et vesi on olulisim loodusvara ja paluks sellega säästlikult ümber käia). Kuna privaatsusega pole probleeme, siis ei pea wc-potil ilmtingimata seinu ümber olema, eriti, kui see pott asub miljonivaatega mäe otsas :D.
***
Kämpingukohta jõuame pilkases pimeduses. Ehe aafrika öö, ainult poolik kuu paistab lähedalasuvatele mägedele ja tasandikele meie ümber.
“Kustpoolt homme päike tõuseb?”
“Sealt, selle mäe tagant”, viipab ta käega.
“Kust sa tead?”
“Lihtsalt tean, see on ju tunda.”
***







No comments:

Post a Comment