Kuna täna oli plaanis jõuda ainult 1,5 tunni tee kaugusel asuvasse Little Sossus Lodge’i Sesriemist 35km kaugusel, siis võtsime aega lähikonnas niisama ringisõitmiseks.
Spreetshoogte pass on mäekuru Camp Gecko lähedal, kus avanevad uskumatud vaated ümbritsevatele mägedele ja orgudele. Meil on kaasas korralikud binoklid, mistõttu kogu see vaade on nagu uskumatu peitepilt — binokliga tähelepanelikult vaadates leidub seal uhketes hulkades loomi — sebrad, metsikud hobused, gemsbok’id (palun vabandust, osade loomade nimesid ma tean ainult afrikaani või inglise keeles), springbok’ id, tüügassead, kudud…
Samuti on imeline tee edasi kõrbe poole, kus rohelust jääb järjest vähemaks ja üksikud puud tähistavad vaid kohti, kus vihmahooajal jõed voolavad. See-eest leidub rohkesti loomi, kes just selliste oludega on kohastunud. Gemsbok (ingl. k. oryx) on imekaunis antiloop pikkade keerdus sarvedega, keda kohtamegi sellel teel kõige enam.
***
“Varsti jõuame Solitaire’i linna, äkki teeme peatuse ja sööme?”
“Linna?” hakkab ta naerma. “Kas nimi Solitaire ei vihja millelegi?”
***
Veidi hiljem pöörame Solitaire’i, mis koosneb täpselt kahest söögikohast, väikesest poest ja lodžist paari väikese majakesega turistidele ööbimiseks.
Külakesse pööravat teed ääristavad autovrakid 1950-ndatest, kogu atmosfäär on natuke koloniaalaafrikast rääkiva filmi moodi.
Sööme kohalikku legendaarset õunapirukat ja see on tõepoolest imehea.
Ööbime Sesriemist 35km kaugusel Little Sossus Lodge’i kämpingukohas, kuna siis, kui me majutust otsisime, olid Sesriemis juba kõik kohad broneeritud. Kuigi Namiibia on suur ja inimasustust ja tegelikult ka turiste küllalt vähe, siis suuremate turismimagnetite juures, nagu nt. Sossusvlei ja Deadvlei, aga eriti Etosha rahvuspark, tuleb ööbimised mitu kuud ette ära broneerida. Mujal ei ole see nii oluline, enamikes kämpingutes, kus reisi jooksul peatume, on vabu kohti ka juhuslikule sisseastujale.
No comments:
Post a Comment