Peale hommikusööki püüdsime leida ujumiskohta, aga kuna hotellil oma randa polnud ja hotelli vastas erarannas me ühe tunni eest 5 EURi nägu maksta ei tahtnud, aga public beachi läheduses paraku ühtegi parkimiskohta polnud, otsustasime sõita otse Nizzasse ja ujuda alles seal. Sõita oli 160 km ja mööda kiirteed käis see üsna kähku. Nizza on juulis muidugi kohutavalt ülerahvastatud, seega parkisime auto ära esimesel võimalusel ja selleks osutus Acropolise parkimismaja veidi üle 1km kaugusel rannast. Jalutasime 35-kraadises palavuses mööda Nizza vanalinna kitsukesi tänavaid, mida ääristasid kümned väikesed poekesed ja kohvikud. Vaatasime ringi ka Cours Saleya´l, kus päeval kaubeldakse lillede, puuviljade ja mereandidega ning mis õhtul muutub üheks suureks vabaõhukohvikuks. Promenade des Anglais´le otsustasime tagasi tulla mõni teine päev, et siin rulluisud või tõukerattad laenutada ja selle palmidega palistatud kaldaäärse jalakäijate tee ühest otsast teiseni läbi sõita. Praegu aga vajasime selles põrgukuumuses jahutust ning suundusimegi lähimasse avalikku randa (Plage Publique de Castel). Rand on Nizzas kivine, ja need kivid ei ole mitte väikesed, vaid pigem nii lapse rusika suurused. Meri oli meeletult soe ja eriti jahutust ei pakkunud aga see-eest tuli külma vett dushidest, mille all end pärast soolasest veest tulekut end puhtaks sai pesta. Kohe rannast ida pool seisab Collin de Chateau (Linnamägi), kus üle 300 aasta tagasi seisis võimas kindlus. Praegu on siin katoliiklaste, juutide ja protestantide surnuaiad ja uhke kaskaad, mis ei ole kahjuks looduslik, vaid rajatud kindluse varemetele, aga pakub uhket vaatepilti sellegipoolest.
Nizzast suundusime L´Escarene´i, mis on pisike keskaegne linnake, mida ühendab Nizzaga umbes 15 km kurvilist mägiteed. L´Escarene´s oli meil üüritud väike (no mitte nii väga väike tegelikult) korter, kus meid tervitasid Max ja Marcella, kellega suhtlemine oli algul pisut probleemne (nemad peale prantsuse keele ja üksikute inglisekeelsete sõnade muid ei vallanud), aga kuna nad inglise keelt nagunii ei osanud, siis saime üksteisest lõpuks täitsa hästi aru eesti-prantsuse-inglise- ja muidugi kehakeele abil.
Kuna olime Nizzas poes käinud, valmistasime endale õhtusöögi ja peale seda tegime väikese jalutuskäigu mööda küla. Tänavad on siin kitsukesed ja igale poole autoga ei pääse, see-eest leidub siin põnevaid nurgataguseid, värviliste aknaluukidega majade rõdud ja ukseesised on kaunistatud lilledega, igal pool peesitab päikese käes kasse, supermarketite asemel on pagariäri, lihunikuäri ja kommipood. Linna läbib väike jõeke, mida ületavad kolm erineva suurusega silda, millest suurim meenutab kuulsaid Rooma akvedukte.
No comments:
Post a Comment