St. Paul de Vence on täiesti omanäoline koht. Algselt lihtsalt väike keskaegne külake mäe otsas, kenasti müüriga ümbritsetud, nagu võiksid majakesed muidu mööda mäenõlvu alla pudeneda. Müüriväravast sisse minnes satuksid nagu suurde kunstigaleriisse – kogu linnake on tihedalt täis kunstipoode ja galeriisid. Selle ajalooliseks põhjuseks on see, et paljud kunstnikud, kes sõjajärgseil aastail siin inspiratsiooni saamas ja maalimas käisid, olid nõnda vaesed, et jaksanud oma toidu eest maksta. Kohaliku kuulsa restorani Le Colombe d´Or´i (Kuldtuvi) omanik aga oli suur kunstisõber ja kollektsionäär ja nii maksidki kunstnikud toidu ja öömaja eest oma töödega. Tuntumad siin tegutsenud kunstnikest on Picasso, Matisse, Léger, Cocteau ja Cahagall, viimane neist on ka kohalikule kalmistule maetud. Nii saigi linn kuulsaks kunstikogujate ja hiljem kunstimaakleritehulgas.
Auto parkimine on siin tõeline peavalu, linn on autoliiklusele suletud ja parkimiskoha leidmine võib selle suure populaarsuse tõttu olla tõsiselt problemaatiline.
Õhtul võtsime ette Nizza by night ehk pikema promeneerimise Promenade des Anglais´il ehk Inglaste Promenaadil, mis, nagu nimigi ütleb, on rajatud inglaste poolt 19. sajandil. Promenaad on 4km pikk, ääristatud palmidega ja õhtul mõnusasti valgustatud. Siin kulgeb lisaks jalakäijate rajale ka jalgrataste ja rulluiskude tee. Neid mõlemaid ja lisaks veel segway´sid saab tänava otsas ka laenutada. Promenaadi äärde jäävad mitmed tõeliselt uhked hotellid, nt. Hotel Negresco, Palais de la Méditerranéa, West End jt. Õhtul särab promenaadil rohkesti isehakanud staare – tänavamuusikud, breikarid, trummiansamblid, portree- ja muidu maalijad, nii et uudistamist jätkub.
Tagasi parkla juurde jalutades möödusime Garibaldi väljakust, mille ääres asub üks Nizza kuulsamaid mereandide restorane – Cafe de Turin. Kõik, mida süüa pakutakse (mere-, jõe- jne. Karbid, austrid, krevetid, krabid jne. jne.) on kenasti letile ritta laotud ja võid ise valida, millised elukad ärasöömist väärivad. Meie siia kahjuks sööma ei jäänud, kuna lapsed väljavaate peale austreid ja muid kahtlasi mereelukaid süüa eriti ei rõõmustanudja muud siin ei pakutud ka. Jääb siis järgmiseks korraks.
No comments:
Post a Comment