Tänase päeva olime plaaninud veeta Itaalia Rivieras, Cinque Terre rahvuspargis. Cinque Terre (tõlkes viis maad) on viis imetabast kaluriküla (Riomaggiore, Manarola, Corniglia, Vernazza, Monterosso al Mare) Liguuria maakonnas, Vahemere rannikul, mis kuuluvad Unesco maailmapärandi hulka. Omal ajal pääses Cinque Terre küladesse vaid merelt ja ka praegu pole maanteed, mis kõiki külasid omavahel ühendaks. Mööda kaldakaljusid kulgeb vana Sentiero Azzurro jalgrada. Eraldatus on ka see, mis pole neil imekauni asukohaga küladel kasvada lasknud. Sajandeid on siin põldu haritud mäekülgedele rajatud terassidel, maastikku ei riku moodsad arendused. 1998. aastast kuulutati piirkond rahvuspargiks, et säilitada ainulaadset looduse ja inimese tasakaalustatud tegevuse tulemusena kujunenud unikaalset maastikku. Keskkonnasäästlikkust rõhutavad üleskutsed prügi sorteerimisele (eraldi konteinerid olmeprügi, paberi, pakendite jne. jaoks), võimatus liikuda külades ja nende vahel autoga ning ühistranspordi kasutamine (paadid, praamid, rong ja ökokütusel sõitvad bussid).
Meie parkisime auto esimesse parklasse (parklad on küllalt väiksed ja mitte piisavalt vara tulles ei pruugi enam kohta leida) ja liikusime külade vahel jalgsi mööda rannaäärseid matkaradu ning rongiga. Rongijaamast tuleb osta Cinque Terre kaart (täiskasvanule 8.50, perele 21.50 eurot), millega on lubatud liikuda kõigil radadel ning sõita rongiga piiramatu arv kordi. Mis tähendas meie jaoks seda, et Manarolast Riomaggioresse (nende külade vahelist teed nimetatakse Via dell´ Amore´ks, nii et võite isegi ette kujutada...) ning Cornigliast Manarolasse kõndisime jalgsi (esimene ots 20 minutit, teine 1 tund), teised vahed läbisime rongiga (rongisõit kahe küla vahel kestab max 5 minutit), kuna need olid pikemad (kõik 5 küla peaks saama läbitud 5 tunniga, aga muidugi võib valida veel pikemad, mäe otsas kulgevad rajad). Kaardiga saab külastada ka Cinque Terre ajaloomuuseumi, anshoovise soolamise keskust, virtuaalset akvaariumi ja laenutada kolmes tunniks jalgaratast (kõrgematel radadel). Enne esimest rongisõitu peab kaardi vastavas aparaadis "valideerima", muidu võib rongis 50 eurot trahvi saada.
Päev läks nagu lennates, pidasime ranna ääres piknikku, ujusime (Vahemeres! esimest korda elus, kuigi me pole just vähe reisinud!), jalutasime mööda matkaradasid ja külatänavaid ja lihtsalt nautisime imeilusaid vaateid. Need on vapustavad, aga üks pilt räägib rohkem, kui tuhat sõna...
Meie parkisime auto esimesse parklasse (parklad on küllalt väiksed ja mitte piisavalt vara tulles ei pruugi enam kohta leida) ja liikusime külade vahel jalgsi mööda rannaäärseid matkaradu ning rongiga. Rongijaamast tuleb osta Cinque Terre kaart (täiskasvanule 8.50, perele 21.50 eurot), millega on lubatud liikuda kõigil radadel ning sõita rongiga piiramatu arv kordi. Mis tähendas meie jaoks seda, et Manarolast Riomaggioresse (nende külade vahelist teed nimetatakse Via dell´ Amore´ks, nii et võite isegi ette kujutada...) ning Cornigliast Manarolasse kõndisime jalgsi (esimene ots 20 minutit, teine 1 tund), teised vahed läbisime rongiga (rongisõit kahe küla vahel kestab max 5 minutit), kuna need olid pikemad (kõik 5 küla peaks saama läbitud 5 tunniga, aga muidugi võib valida veel pikemad, mäe otsas kulgevad rajad). Kaardiga saab külastada ka Cinque Terre ajaloomuuseumi, anshoovise soolamise keskust, virtuaalset akvaariumi ja laenutada kolmes tunniks jalgaratast (kõrgematel radadel). Enne esimest rongisõitu peab kaardi vastavas aparaadis "valideerima", muidu võib rongis 50 eurot trahvi saada.
Päev läks nagu lennates, pidasime ranna ääres piknikku, ujusime (Vahemeres! esimest korda elus, kuigi me pole just vähe reisinud!), jalutasime mööda matkaradasid ja külatänavaid ja lihtsalt nautisime imeilusaid vaateid. Need on vapustavad, aga üks pilt räägib rohkem, kui tuhat sõna...
No comments:
Post a Comment