Hommikul jõudsime Agrasse kl. 7.45, mitte kl. 6, nagu rongigraafik ette nägi. Aga rongide hilinemine on siin pigem reegel, kui erand.
Rongist maha astudes leidsime hõlpsasti takso, kes viis meid LP-st leitud Tourists´ Rest House´i juurde. Valik õigustas end igati, 600 ja 450 Rs eest saime 2 India mõistes korralikku toa, vannituba sooja veega ka olemas.
Sõime hotelli sisehoovis asuvas restoranis hommikust ja hotelli sõbralik rikshamees viis meid bussijaama (Idgah), et sõita Fatehpur Sikrisse. Luges veel sõnad peale, et mitte kedagi kuulata, minna otse bussiinfosse ja küsida sealt, milline buss läheb Fatehpur Sikrisse, pilet osta bussis, kohapeal mitte osta marmori pähe müüdavat kips- ja seebikivikola ja mitte võtta giidi, kes algul pidavat küsima 10 Rs, pärast aga 10 USD, ja ikka igaühelt, mitte kõigi peale kokku.
Tükk maad targemaks saanutena leidsime õige bussi -- no vanust tundus sel olevat rohkem, kui meil kahepeale kokku. Läbi põranda paistis asfalt , istmed olid lagunenud ja räpased, klaasid paistsid vaevu läbi ja uks lendas iga pidurduse peale pärani. Tund sõitu, 27 Rs näo peale ja olimegi kohal.
FAtehpur Sikri on iidne kindluslinn 40 km Agrast lääne poole, kus on lühikest aega (1571-1585) asunud Mogulite impeeriumi pealinn. Mogulite valitseja Akbar ehitas siia kauni moshee (kasutusel tänapäevani) ja kolm paleed -- igale oma lemmiknaisele ühe (üks naistest oli hindu, üks moslem ja üks kristlane). Linna arhitektuur kujutab endast Indo-Islami meistriteost, kuid kuna selles piirkonnas oli raskusi vee kättesaamisega, jäeti see peagi peale Akbari surma maha.
Bussist maha astudes ründavad kõiki valge näoga inimesi kohalikud, kes pakuvad oma giiditeenust. Meile haakis sappa, õigemini meid võttis sappa, üks vahva 14-aastane moslemipoiss, kes ütles, et tema pole üldsegi giid ja oma teenuse eest raha ei taha (hahaa-- tagantjäreletarkus: never believe this kind of story in India!). Samas -- ilma temata oleksime hulgast huvitavast informatsioonist ilma jäänud. Kahjuks ta tõesti devalveeris peale 20-minutilist ekskursiooni oma armsa oleku ja vedas meid "oma perekonna poolt" "marmorist" "käsitsi tehtavate" vidinate juurde, mille ostmine teda "väga õnnelikuks" teeks. Pidades meeles rikshajuhi hommikusi sõnu, jätsime siiski ostmata ja hoopis ostsime end 20 Rs-ga vabaks.
Kogu kindluslinn koos mosheega on ehitatud punasest liivakivist ja vähemal määral marmorist. Paleed on rikkalikult kaunistatud kivisse tahutud mustritega, sammastega ja kuplitega, akende aset täidavad mitmel pool marmorist võred. Siin on ka mitu aeda, kus parasjagu õitses rikkalikult lilli -- esimest korda nägime Indias midagi, mis oli tõesti ilus ega haisenud!
Pidevalt jälitasid meid laste hordid, kes käiste küljes rippudes püüdsid meile müüa oma postkaarte, pastakaid jm. vidinaid, järjekindlalt tõlgendades meie "ei"-sid "võib-olla"-dena, kuni meie nõrgim lüli lõpuks ikkagi järele andis ja ühe vidina ostis (nii et lastel oli ikkagi õigus!). Samuti üritasid nad endale kaubelda meie kasutatud sissepääsupileteid paleesse (a´250 Rs), ilmselt oli sellel midagi tegemist faktiga, et sama pileti ettenäitamisel teises maailmapärandi nimekirja kantud vaatamsiväärsuses saab 10-50 Rs allahindlust.
Sõitsime bussiga tagasi Agrasse ja lasime end viia Taj Mahali juurde. Mitte Taj´i ennast vaatama, sest see on reedeti suletud, vaid söögikohta nimega Taj Cafe, mida LP soovitab. Sõime, meie ei soovita!
PS. Päeva retsept: kuidas minna päevatripile Agrast Fatehpur Sikrisse, kui sind on tabanud kohutav kõhutõbi. Võta sisse järgmine kokteil:
- 1 Enterol
- 1 Ciprinol
- 1 Smecta
- 1 Loperamid.
Töötab vähemalt 24 h. Tätte garantii!
No comments:
Post a Comment