Lõpetasime oma paatmajasõidu kl. 9.30 ja suundusime bussijaama, et sõita Munnarisse, mis erinevaid variante kaaludes oli lõpuks kõige rohkem hääli kogunud. Munnar on väike linnake mägedes, kuhu sõidetakse kauni looduse, teeistanduste, koskede ja sandlipuumetsade pärast.
Buss Kottayami, kus pidime ümber istuma Munnari suunale, väljus peaaegu kohe. Tunni aja parast olimegi Kottayamis, kus meil jällegi vedas -- leidsime kiirelt õige bussi, mis ka kohe valja sõitis. Sõit oli ausalt öeldes kohutav -- 4,5 tundi vähemalt 50-aastases, ilma akendeta, rappuvas bussis, ja mida sisemaa poole, seda kitsamaks ja mägisemaks teed läksid. Bussijuht sõitis ka, nagu oleks varem ainult puid vedanud -- pidime lausa istmetest kinni hoidma, et mitte maha kukkuda.
Munnarisse jõudes rabas üks rikshajuht meid kohe oma haardesse ja viis hotelli, püüdes teel oma giiditeenust järgmiseks päevaks meile pähe määrida. Mõtlesime, et võtame siiski ametlikust turismiinfopunktist selle tuuri ja nii tegimegi. Homme saab näha, kas meie mõte ennast õigustas.
Sõime SN Restoranis, mida LP soovitab, aga mingit maitseelamust me sealt küll ei saanud. Ainult sellise üllatuse, et Hannole toodi chilly chickeni asemel chilly lillkapsas, mis küll õnneks ümber vahetati, kui Hanno neid veenis, et selles soustis kana küll ei ole.
Peale söömist külastasime ühte tee- ja vürtsipoodi, mille omaniku tegime küll kohe väga õnnelikuks. Natuke teed, vürtse, kodutehtud seepi ja shokolaadi kulub ju ikka ära.
No comments:
Post a Comment