Hommikusöök hotelli katusel oli t2itsa asjalik -- praemuna röstsaia vahel ja maisihelbed piimaga, banaan, mangomahl ja kohv. Ajas asja ära kyll.
Olime otsustanud veeta p2eva Old Delhis ja sinna j6udmiseks kasutada metrood, mis varasematele suurlinnade kogemustele toetudes peaks olema lihte, loogiline ja odav viis liikuda punktide A ja B vahel. Ainult et kus asub l2him metroojaam? Vaevalt hotellist v2lja saanuna v6ttis meid sappa lahke olemisega noormees, kes lubas meid juhatada metroojaama. Paraku tundus, et see jalutusk2ik l2bi l2rmakate basaaride ja liiklusest hullude t2navate vottis kahtlaselt kaua ja otse loomulikult l6ppes see metroo asemel mingis suvalises isehakanud turismibyroos, kui seda laua ja tooliga urgast nii v6ib nimetada. Kui me ytlesime, et tahame ainult metroopeatust, siis lubati meile lahkesti myya metroopiletid, sest jaamas endas oleks ju "kohutav järjekord". Õnneks olime selle peatyki Lonely Planetist omandanud ja saatsime nad teadagi kuhu. Paraku olime selle jalutuskäiguga tulnud oma hotellist juba väga kaugele ja lootusetult ära eksinud. Lahke mõõdakäija pani meid autoriksha peale, leppides ka hinna meie eest kokku ja meid s6idutati ametlikku turimisinfopunkti. Kui ametlik see oli, me l6puks teada ei saanudki, sest olime selleks ajaks piisavalt vihale aetud ja ilmselt tundusime neile jube skeptilised, mis neile muidugi palju nalja tegi. Nii me siis sealt jalga lasime ja jalutasime senikaua ringi, kuni l6puks metroo leidsimegi. Ja metroo 6igustas ennast jällegi, ma ytlen.
Otsustasime s6ita Red Forti juurde, kuid metroojaamast välja tulles ei saanud me sugugi aru, kuhupoole see kindlus j22b ja kui palju sinna maad peaks olema. Piisab vaid valgel inimesel tänavale j6uda, kui ta satub n2ljaste shaakalite s.t. velorikshajuhtide haardesse. 70 ruupia eest mahutasime end neljakesi velorikshasse, mille kiitsakas juht meie vedamiseks ysna ebainimlikke pingutusi pidi tegema. Aga tema 6nneks ei tulnud tal s6ita yle paari minuti. Ehk teisis6nu selle paarsada meetrit oleks me v6inud ju jala ka käia. Aga velorikshat me polnudki ju veel proovinud.
Red Fort on tohutu punasest liivakivist kindlus, mille müüride pikkus pidi olema üle 2 km. Ehitatud on ta 17. sajandil, kui Mughalide dünastia üritas pealinna Agra asemel Delhisse tuua. Sissepääs kohalikule on 10 ruupiat, välismaalasele 250. Lisaks maksad videokaamera eest, kui tahad filmida.
Peale kindluse ülevaatamist otsustasime seekord omal jalal k6ndida Delhi suurima moshee, Jama Majidi juurde. Minaretid paistsid 6nneks kaugele, nii et eksimisvõimalust polnud. Teel läbisime rämpsuga kaetud tänavaid, mille ääres müüdi kõike, mida inimloom iganes vajama peaks, alates kohapeal küpsetatavatest pirukatest kuni autode ja mootorratasteni välja. Samas need müüjad muidugi ka elasid, k6igi oma naiste, laste ja kitsedega.
Moshee on t6esti imposantne, samuti suuremalt jaolt punasest liivakivist, nagu Red Fortki. Moshees jalutades tundus, et pigem oleme siin vaatamisv22rsuseks hoopis meie, sest iga teine yritas meist rohkem v6i v2hem varjatult mobiiliga pilte teha. Tundus, et vastu pildistamine ei aidanud, see pigem tekitas m6nusat elevust.
Soomas k2isime kohas nimega Karim's, mis on asus kentsakalt mitmes erinevas majas ja kus sööki valmistati enam-vähem tänaval. Nii nägime kohe ära ka tandoori ahju, milles valmistatavat kana üle maailma tuntakse.
Järgmiseks kauplesime veloriksha s6itmaks Akshardami templi juurde. Eemalt paistev ehitis oma peente nikerdustega sammastega oli muljetavaldav. Kahjuks pilti teha kusagil templi alal ei tohtinud. Vähe veel, templi sissepääsu juures korjati ära kõik kaamerad, mobiiltelefonid ja kotid. Need annad plekist numbri vastu hoiuruumi. Ausalt öeldes, kõigest väärtuslikust loobumine tekitas parasjagu kahtlusi, et kas tasub sinna templisse üldse minna. Pealegi, väike kiri riideruumi seinal sildil ütles, et asjade eest vastutab nende omanik. Kummaline, eksole. Justkui ise valiks, et tahad asjad sinna jätta. See selleks, järgnes p6hjalik turvakontroll, kus Katilt isegi pakk Locketseid, lutsukommid, eksole, ära võeti!
Tempel oli uhke, eriti pärast, 6htupimeduses valgustatuna. Omajagu pettumust tekistas aga fakt, et tegu polegi mingi muistse väärtusega, vaid vaevalt 5 aastat tagasi valmis saanud rajatisega. Pühendatud on ta Baghwan Swaminarayan'ile, hinduismi ühe suuna gurule (seda nime korrutatakse seal sadu kordi, nii et isegi meil jäi lõpuks meelde). Kohati oli päris naljakas, tekkis tunne nagu oleks Disneylandis. Näidati pühaku elu äärmiselt näitlike vahenditega, rääkivate ja liigutavate vahanukkude ja filmide abil ja sai isegi paadiga s6ita läbi aastasadadetaguste külade eluolu. Päris kentsakas, tundus nagu ajuloputus a la Elu Sõna. Lõpetuseks toimus vägev purskkaevude muusika- ja valgusshow. Tempel ise on ju väga kaunis, peened liivakivisse raiutud jumalused, marmor ja punane liivakivi, peenemustrilised nikerdatud sambad -- kõik see jätaks võimsa mulje, kui selle sisuks poleks lunaparki meenutavad atraktsioonid, mille ainus eesmärk näib olevat ajupesu Swaminarayani järgijate arvu suurendamiseks. Muu hulgas saime teada, et kõik suuremad saavutused ja leiutised on tegelikult pärit Indiast (nt. tunti siin gravitatsiooni väidetavalt ammu enne, kui Newtonile õun pähe kukkus; geomeetriat selgitati juba 300 aastat enne, kui Pythagoras oma teoreemi püstitas; siin leiutati male; juba mitu tuhat aastat tagasi ehitati Indias lennukeid ja kosmoselaevu -- kas nad kunagi ka õhku tõusid, seda ei mainitud).
Koju sõites tegime taas 6nnelikuks yhe rikshajuhi, makstes ilmselt vähemalt poole rohkem, kui selle maa eest tegelik hind võiks olla (eesti kroonides ikkagi mitte äle 50). Olgu tal siis hea p2ev. Teistest rikshadest, mootorratastest, autodest, hobustest ja lehmadest mooda laveeridas õnnestus siiski jõuda oma hostelini.
No comments:
Post a Comment