Hommikul kylastasime yhte kyla keskel asuvat templit, kus, nagu selgus, tegutseb kohalik kool. Ligi 300 opilast opib selles 1000 aastat vanas pyhamus, lapsed pimedates ruumides porandal, kenasti koolivormides ja roomsad nagu loodulapsed kunagi. Lapsed on siin yldse vaga suhtlemisaltid, lasevad kaiku kogu selle vaikese sonavara, mida nad inglise keeles teavad ja poseerivad onnelikult piltide jaoks. Nad lausa nouavad, et neist pilte tehakse, et neid siis ekraanilt kohe vaadata.
Khajurahost lendasime Varanasisse kohaliku lennufirmaga, mille nimeks on Kingfisher. Sama firma toodab ka muide olut. Aga olu pole siin sugugi odav, tundub, et ei ole kohalikele eluks vajalik.
Varanasi lennujaamas votsime prepaid e. ettemakstud takso (500Rs), mis tegi soitu muidugi kogu raha eest. Pidevalt kiirendades ja pidurdades, lehmadest, autodest ja rikshadest mooda laveerides, viimasel minuti akilisi manoovreid tehes -- tundsime end nagu mones rallimangus. Veidi enne Godaulia teeristi pani ta meid maha, kuna autoga paris joe aarde ei paase, selleks tuli votta veloriksha. Liiklus muutus linnasydames ikka taiesti pööraseks -- rikshad, autod, jalgrattad, lehmad tihedalt yksteise jarel, meeletu myra ja tuututamine, nagu aktsioonifilmi oleks sattunud, tõesõna.
Ganpati guesthouse, mis oli meie viimane kodus ettebroneeritud ööbimiskoht, osutus mõnusaks tugevates varvides maalitud seintega backpackerite kogunemiskohaks ja toad on meil vaatega otse Gangesele.
Ganges on tõesti nähtus omaette, sõnadega on kirjeldamatu, kuidas elu siin ghattidel keeb. Palverändurid (iga hindu tuleb siia vahemalt korra elus palverännule, eriti soovitav on tulla siia surema, siis paaseb lõpmatust reinkarnatsioonitsüklist) end vette kastmas, joogid mediteerimas, keegi valab auavalduste saatel oma sugulase tuhka jõkke, lõppematu hulk paate ja paadimehi, väikesed räpased lapsed müümas lilleõielehtedega ehitud küünlaid, mis hea karma saamiseks tuleb vette lasta. Kõige selle kohal udune Gangese vine ja omaparane lõhn, segu viirukist, näo määrimiseks kasutatava valge värvi kamprit meenutavast lohnast, roiskuvast veest, päikese paistel kuivavatest lehmakookidest ja kusehaisust.
õhtupimeduses jalgisime paaril suuremal ghatil toimuvat puja't, mis kujutab endast üle tunni kestvat tseremooniat, mille käigus ülistatakse Gangest, palvetatakse, helistatakse kelli, põletatakse suitsulapme, visatakse lille oielehti ohku.
No comments:
Post a Comment